Present 4 them who haven't forget this Blog

This year is gonna end soon... so sad :(
Back in Estonia again and life is going just fine @ the moment... working hard everywhere:p
Christmastime is over and those advertisments in TV didn't work really... I still ate bretty much... but It felt good U know!!!

Only 4 days left and then starts 2008... We keep up our profile with Maarja & we'll send this fab year away with a wkd party [SPARKLING & SHINY] So Kuresaare 'll see some unusual creatures soon.

thats all I guess....
Hope U had great Christmas wherever U were... New Year is Coming so think fast!!! 2008 comes only once U know!!!

Have a fab one my darlings... see ya next year!!!

Missing warm BCN summer... Only rain and clouds... Viljandi's thermometer even dind't know during the wkend to show 1 or 2 degrees... strange... but Kristel - Endel brought warm memories to my blue monday & chilly anutumn night... though it's in estonian...enjoy


Teate, reis oli priima - mõnikord olime küll hispaanlaste peale maruvihased - neil ju kogu aeg see manjaana suhtumine. Meie sõnapidajate eestlastena ei saa sellest lihtsalt aru. Aga nalja sai. Teen siis päevade kaupa väikese ülevaate: Kolmapäev - saabusin Bartsasse. Piiix (mu reisikaaslane Tiina, kes tuli Walesist) saabus juba teisipäeval. Kuna me bookisime oma hostelid neti kaudu, ei saanud me üldsegi ühte hostelisse, kuna kõik olid täis. Aga need olid väga lähestikku ning polnud hullu. Kuid nädalavahetuseks ei olnud meil mingit öömaja. Aga kolmapäeval me ei muretsenud veel selle pärast :) Kolmapäeva päeval me saime kokku ühe Davidiga hospitalityclub.com'ist, kes oli nõus meid pühapäevast-teisipäevani enda juurde võtma - ta elas Bartsast 35 km väljas linnas nimega Sitges. Tegime temaga väikesed mahlad ja ta näitas kaardi peal ette, mida me võiksime Bartsas vaadata ja mida teha. Õhtul mõtlesime, et teeme kuskil väiksed dringid. Ja millegi pärast me jõudsime kahte Iiri puppi. Seda viga me enam ei teinud, kuna jõime oma elu kallimat õllet - pint Guinessi maksis 6 euri - saate aru - milline röövimine! Neljapäeval, käisime terve päeva ringi ja õhtul diskole. Päeval me saime kokku ühe teise hospitalityclubi poisi Rogeriga - ta ütles kohe, et ta ei saa võtta meid enda juurde aga ta oli lahkesti nõus meilie kaardi pealt näitama, kuhu õhtul peole minna. Õhtul saime kokku ühe Piiixu hispaanlasest majakaaslase sõbraga - Josepiga - algul ta lubas meid nädalavahetuseks enda juurde võtta, aga siis ta otsustas, et läheb maale vanemate juurde ja säh sulle mägaiverit - olimegi kodutud. Algul tegime kuskil kesklinna urkas väiksed õlled sidrunifantaga ja siis läksime metrooga ühte vanasse tehasehoonesse, millest oli tehtud üli suur kõrts nimega Must Lammas. Ja seal tegime kolme peale kannutäie Kalimutchot. Ma ei tea kuda seda kirjutatakse või õigesti hääldatakse, aga see on vein coca-colaga. Eestis kutsuvad mõned seda Segu 7 või 7 heaven :) Aga pähe ta hakkab, kuna jood nagu morssi - irmus salakaval. Ja siis diskole - ja see oli üks ägedamaid diskenseid, kus olen olnud - sissepääs oli 8 euri, mille sees oli shot + 2 jooki. Muusika oli väga hea - selline pop-rock + hispaania muss. Ütlesin ära kahest öömajavõimalusest :) No on pealetükkivad tüübid. Ja siis kell 5 hakkasime kodu poole kõmpima. Meil ei olnud tegelikult kindlat aimu, kui kaugel meie hostelid võivad olla aga hakkasime siis minema. Sisetunde järgi. Ja peale tunni ajast kõmpimist olimegi kohal. Kahjuks saime magada kõigest paar tundi, sest mina pidin kell 10 ja Piiix kell 11 välja checkima. Ja oh seda valu, mis ärgates meie jalad tegid. Aga ikka oli vaja sõita kuhugile teise linna otsa mingisse kuulsa kunstniku Gaudi parki ja seal mööda treppe tuiata. Ülejäänud päeva istusime kuskil pargipingi peal ja mõtlesime, kus saaks öömaja. Piiix küsis oma hostelist ja loomulikult me saime sinna. Ja isegi minu hostelisse oleksime saanud. Kuigi meie jalad olid täiesti liikumisvõimetud, oli meil ikka vaja õhtul kell 11 minna mingit kebabi putkat otsima ning kui koju jõudsime oli kell pool 1 öösel - ma ei saa aru, kuidas me saime poolteist tundi ära olla, endal jalad haiged. Lambad. Piiix oli eelmine suvi Vormsi saarel vabatahtlike töölaagri juht ja seal laagris olid kaks hispaania poissi - Aniol ja Ricard. Ning nad enne meie reisi olid rääkinud, et saame Ricardi mingisse suvemajja paariks päevaks. Meie jummala õnnelikud, kuid reedeni nad ei olnud enam ühelegi meilile ega smsile vastanud, ning siis me otsustasimei selle Sitgesi Davidi kasuks. Aga siis nad ikka kirjutasid Piiixule, et võite tulla küll ja siis laupäeva keskpäeval me hakkasimegi sinna poole liikuma. Umbes 65 km Bartsast väljas. Kahjuks need poisid ei tulnudki meiega sinna suvemajja - viisid ainult autoga ära. Aga pole hullu. Meil oli kahekesti ka väga lõbus. See 'suvemaja' osutus 3-korruse, torni ning basseiniga villaks, mis oli selles külas vist küll kõige suurem maja :) Ja me olime seal ainult kahekesi + mingi võõras kass, kellelt me saime kirbud. Käisime öösel ujumas ja ka järgmine päev vedelesime basseini ääres - vot see oli puhkus. Jalad said terveks :) Tahtsime sinna veel üheks päevaks jääda, aga meie olime lubanud ju sellele Davidile, et lähme tema juurde pühapäeval. Olime juba teel tagasi Barcelonasse, kui tüüp saatis smsi, et kuna ta käis laupäeval Pariisis Rolling Stones'i kontsertil siis ta on nii väsinud et parem on kui tulete esmaspäeval. Saad aru - oleks me seda enne rongi peale minekut teadnud - no on aferist. Aga tema juurde läksime ikkagi. Esmaspäeval. Ja see oli äge linn ikka, kus ta elas - milline rand ja millised lained! Ja tüüp ostus ka suht normaalseks, kuigi algul oli selline tõsine ja irmus kalli ülikonnaga. Aga kui teksad jalga viskas, siis oli täitsa lõbus sell. Ja viimasel päeval tuli ta naiska ka koju. Too oli veel toredam. Väga sõbralikud inimesed. Küpsetasime neile külalislahkuse eest õunakooki. Kartsime küll, et sellest tuleb mingi jama, aga isegi maitstes osutus üliheaks. Nemad ka kiitsid. Nii et läks õnneks. Aga natuke sellest linnast - Kirsika küsis veel enne ärasõitu mu käest, et kas me sinna lähme. Mina ütlesin et ei tea küll, plaanis pole. Aga kui kohale bartsasse jõudsin, siis Piiix ütles, et me lähme hoopis sinna, mitte Ricardi suvemajja. Ja siis ma lugesin natuke selle linna kohta - pidi olema gay-pealinn :) Ja ära sa ütle - kenad poisid tulid käest kinni tänaval vastu jne. Õhtul läksime linna peale - üks tänav on igasugu baare ja klubisid täis. Istusime siis ühte kohta maha ja tegime kiired kalimuutšod. Ja siis astusime edasi ning ühest klubist tuli selline äge latiino muss ja baaritöötajad tegid sellist tantsu. Ja seal jõime oma elu kallimat mojitot. Aga tants oli vinge. Ja siis meie viimane õhtu Barcelonas - teisipäev - saime tänava pealt flaierid, et toimub bar-crawl - maksad 15 euri, selle eest saad neljas baaris ja ühes klubis tasuta joogi. Ja neid inimesi, kes siis selle ettevõtmise raames sinna esimesse baari kogunesid, hakati siis vedama gruppide kaupa mööda neid kõrtse. Saime nii veini kui tekiilat - pähe midagi ei hakanud - eestlased ikkagi :) Klubi oli kuskil sadamas - igasugu ilgeid tüüpe ujus külje alla. Aga 3-4 ajal saime tulema ning Piiix pidi kolmapäeva hommikul kell 9 hakkama lennujaama poole sõitma. Tahtsin teda nii väga saatma minna, aga ta ei ajanud mind õigel ajal üles ning nii me hüvasti jätsime pimedas ja umbses hostelitoas. Mul oli veel mitu tundi aega. Istusin pargis ja vaatasin inimesi - mingid vanad mehed istuvad terve päeva pargis. Ajavad juttu. Suitsetavad. Siis keegi käib poes ja toob saia ja juust vms. Siis nad söövad. Keegi tuli boroloon madratsiga. Pakkus neile. Nood ei tahtnud. Siis ta pani selle suure rulli põõsasse. Istus ka nende sekka. Jne. Kolmapäeva õhtul jõudsin oma koju õhtul 11 ajal. Ning järgmine hommik tegin rekordi tööle hiljaks jäämises. Vanas töökohas oli mu rekord 2 tundi ja 45 minutit. Uus rekord - 5 tundi. Ma ei ole normaalne :DAga siinkohal lõpetangi oma raporti.

No ja vahepeal on igasuguseid lahedaid asju juhtudnud... nagu näiteks Floribella and Bella Dominic lesbian wedding... no ei tea... see yritus oli täitsa hullumeelne & nii mõnigi säde syttis:P U know what I'm talking about don't U??? no ja siis me veel tegime oma suurepärast filmi. 7 tseeni jäi veel yles võta kui kaamera aku tyhjaks sai. nyid enam eip tea, mis saab. peab kuidagi hakkama saama..
ja hetkel on muuskikud Prantsusmaalt, Eestist, Rootsist siin ja hullumaja ausõna. Me Sgataga mõtsime, et tuleme appi ja saame koggu portsu endale. Audreyle piisas 2st päveast ja siis ta täna plahvatas. magab nyid kodus. ah jestas... loodame, et asjad lähevad paremaks. agamul on kyll tuju sajaga laes. pole nagu miskit viga. eks näis. nii mõnigi tyyp mainib järjepidevalt, et valitseb kaos, aga ega ta ise mitte midagi selleks eip tee ka, et asjad pareini sujuks. Mis teha elu on selline, aga paganama hea kogemus enivei...
nyid peaks saama oma tavapärased 5h magada ja homme jälle uue hooga... loodetavasti ikka paremini

Piix tark tytarlaps oskas oma bloggi kõikära kustutdada, nii et siis väike lyhikokkuvõte...

!4.juuli käisime noortega Oakwoodis ja sain adrenaliini yledoosi... Sajaga lahedad atraktsioonid ja lõppkokkuvõtteks olime läbimärjad pärast hydro peal käimist... Jieiii... sel päeval paistis isegi päike... õhtul läksime Jani poole õhtusöögile... nad läksid euroopa tripile ja meie neid enam ei näe... Kui me tagasi sõidame on nemad Itaalias....


Siis kohe esmaspäeval pakkisime me Maarjaga asjad ja läksib 8 noore ja NLC staffiga Breconisse residentialile... terve nädala seilasime Kajakkidega vee peal. käisime metsas orienteerumas ja ratsutamas... juhtus isegi nii, et päevitasime päästevestid selga...Inimesei oli igasugusied... yks veidram kui teine...me sulandusime Maarjaga
hästi seltskonda... tagasi tulles ei osanud miskit peale enam hakata...

Nyid neljapäeval käisime Pop Factosris mingi muusikasaate lindistusel... 10 bändi ja meie ylesanne oli tantsida ja karjuda - yhesõnaga ennast hästi tunda! aga me väsisime ära ja kella 4 ajal läksime Paddy, Johni ja Agataga puppi... Tegime yhe piljardi ja mõned pidid... olime tagasi täpselt siis kui buss ette sõitis... lahe päev väljas...

On jäänud veel kuu aega ja siis tuleb eestisse ä sõta... nii kurb kui see ka poleks... ja august möödub lahkumispidude tähe all...

Nädala Pirn: Simon helistas Maarjale ja kutsus ta välja järgmine nädal... haaa haaa haaa... aga Maarja eip tahtnud yksi minna... kui kõik plaani päraselt läheb lähme kolmapäääval autigule... Ei no nalja siin igatahes saab:D

aga 20 mintsa pärast saan koju minna... nii et paremkoristan siin veidi, et Sheila ei saaks esmaspäeval vinguda, kui segamini siin kõik on...

uue nädalani

We had Angels & Devils Party to celebrate Agata's fake B-day!!!
Nalja sai rohkem kui kyll ning Kirkhouse nägi tavapäraseid friike!!!

BCN vol.2

Hommikul siras päike kõrgel, aga Ulvi seda oma kapist loomulikult ei näinud. Kännuämblikud pidid kohtuma kella 10 ajal Maratima Hosteli ees, aga Ulvs mõistis end voodis välja ajada mõni minut enne 10t. No tegelikult ta televon laadis receptionis, sest öösel oli võimatu seinast auku leida. Mõtles siis, et sööks ka tiba, kuna hommikusöök oli hinna sees, aga no mis sa kostad... kõik oli nahka pistetud. Ei no aitähh tõepoolest. Endel ilmus hostelisse ja Ulvs hakkas end tiba kiiremini liigutama. Kaart näppu ja linna peale. Mereääres pisike hommikusöök ja siis ekskurssiale. Catedral de Barcelona. Palau de la Musica. Esglesia Sant Pere de Puelles ja Arc de Triomf, siis keerasid nad kaardi teistpidi ning läksid Gaudi meistriteoseid kaema. Plasa Tetuan & mööda Pass Eig de Gracia...Kõigepealt põrkasid nad vastu Casa Atmellerit & Casa Batlló –d... Muinasjutu majad, pagana liiklus oli nii tihe, et yhtegi pilti ei saanud teha. Siis äkitselt jooksis metroost välja tyyp ja yritas bussile jõuda. Aga ohh ebaõnne – Ipod kukkus keset sõiduteed. Barcelonas on aga mõistuse juures juhid – takso sõitis yle ja järgmine jäi seisma ja lasi vaesekesel kaotatud vara yles korjata. Häppi end... Kännuäblikud jalutasid 3 blokki edasi „La Pedrera” Espai Gaudi. Eriti voolujooneline ehitis. Tahtsid nemad siis ka suurepärast katust näha, aga pileti järjekord oli 200m kui mitte rohkem... nääää... teine kord... Vahepeal oli veel mingi kirik ja siis teredas kaugelt Temple Sagrada Familia. Jalg oli väsind ja Omas Mahlas Praetud Eesti Räimed istutasid endeid põõsa alla pilngile... No ja ega siis ei suutnud enam sealt pysti tulla... aga loodus kutsus ja käisid nad siis tõelises kosmoselaevas vaevast lahti saamas... Oli see alles uue sajadi WC... Tase... Isegi vett ei pidanud peale tõmbama. Jõudsid nad teispoole mitte kunagi valmivat ehitist, kui Roger ilmutas elumärke ja teatas, et on 10 mintsa pärast seal kus Kännukad. Ja just nii oligi... Jättis rolleri ja lonkas naistega õllet sidruniga jooma...Hea! Seal nad siis veetsid mõnusalt aega ja lahendasid maailmaprobleeme kui Roger pidi tagasi oma moto selga hyppama ja ylikooli või kusagile kimama... ebaõnn. Ulvs ja Endel aga põrutasid Hospital de Sant Pau poole. Vat sellises haiglas tahaks igayks olla. Mõtleks kõik haigused kohe endale kylge. See oli rohkem nagu muuseum... cool... Aga jalg oli all suht makaron ja kõhu pealt võis selga sygada. Idee väikesest istumisest ja õhtusöögis kõlas imehästi. Endli hosteli poole (tal oli köök, Ulvsil mitte). Mingi hetk surises Ulvsi televunger ja Josep kutsus peole. Mõeldud – tehtud. Kell 11pm kohtusid nad Liceu metroopeatuses. Kõige parem oli kirjeldus, kuidas teda ära tunda „Kannan musta t-särki” daaaaaaaa... enamik kandis seda, aga Kännukad valisid massi seest ikkagi õige välja... Väike drink väga kahtlases pubis, kus oli armas koer, edasi vanasse tööstuspiirkonda. Pubi – suur angaar pikad lauad, võtsid nad kannu Kalimušot ja vajusid lauda. Kõrval lauas toimus täielik orgia ja omi mõteid ka ei olnud võimalik kuulda. Yritasid nad kõrvallauda yle trumbata ja mängisid myndi mängu, kui siiski siiski pärast esimest kannud suundusid nad kluppi. Saate aru... 8 euri pilet ja said 2 jooki kah veel tasuta... Kõige parem oli viski koolaga, kus komponente pandi pooleks. Oujahh... Eesti naised loomulikult kannatasid seda, aga nii mõnelgi tantsupõrandal sai vist liialt alkot manustatud. Igast mussii... kõige paremad ikka hispaania kohalikud poplood – istuma ei saand kordagi. Josep teatas 4 ajal, et läheb ä, kuna oli päev läbi töötanud ja järgmine päev sõitis maale. Kännuämblikutel aga polnud plaaniski lahkuda. Saatsid nad kataloonia tyybi pyhalikult ära, edil pold õrna aimugi, kuida moodi nad koju saavad, ja tantsisid edasi. Ja kus siis hakkas kylje alla ujuma Poblosid. Pidu lõppes ilma eriliste kakluste ja gosspiteta. Seistes klubi ukse ees laiutas peas tyhjus – Kuhu Nyid?. Keegi võõras siis näitas suuna enam vähem kätte ja loomulikult Ulvs ja Endel PIDID kõmpima koju tagasi. Ohooo.... trammitee, seda polnud nad BCNis varem veel näinud... ja Wellingtoni tänav. Ulvs mäletas enam vähem,kus see oli... siis möödusid nad loomaaiast (lõhna järgi said aru), nägid nad ka rongijaama mingeid angaare ning siis koitis, kus kandis nad on, aga paganama pikk tee oli ikka... Poole 7 ajal hommikul puutus pea vastu patja, aga lina ei jõudnud endale veel peale tõmmatagi, kui kell pistis röökima... 9.00. Kella 11ks pidid Kännuämblikud end check outima. Aga siis oli träbel, sest Josep, ytles, et ta ei saa majutada, kuna sõitis maale no ja siis Ulvs ja Endel valisid endale pool päeva parki, kus ööbida,Gaudi park oleks suurepäraselt sobinud, aga seal algas vist mingisugune yritus... lõpuks otsustasid nad ikkagi Maratimast kysida kohta ja 25€ eest saidki öö seal veeta... kella 3 ajal vajusd nad Hostelli magama ja 7 ajal Parc de Montjuic suunad. Ylesmäge ja otseloomilikul PÄKATAKSOGA. Tõepoolest nägid nad vaimustavaid vaateid. Palau Nacional juures toimus kogunemine... hmmm... õige koht. Purskaevu šõu oli algamas. Olid alles need purskaevaud. 45 mintsa muusika, valguse ja vee sõud... juhuuu... Väljas kiskus pimedaks ja Endal ja Ulvs pidasid paremaks kodu poole liikuda ja jällegi JALA. Hostelis tulis hull rämpstoidu isu. Jalutasid mööda Nou de la Ramblast ja otsisd kohta. Döner Kebab ahhoii, aga siis oli veel vaja park leida, aga läheduses polnud yhtki. Pärast pikemat tiirutamist istusid nad esimesle ettejuhtuvale pargipingile ja mugisid kõhud täis...sydaöö lähenes ning neil pold järjekordselt õrna aimugi, kus nad kaardil asetsesid... Kodutee oli pikk & uni oli veel pikem....

Jäkub...

Ulvi & Endel Kannuäbliku seiklused BCNis --vol.1--

12.06.07 kella 8 ajal alustas Ulvi Kännuämblik oma teekonda armsast Mööthörist, et jõuda öhtuks kella 11ks Maratima Hosteli La Ramblas. Endel pakkis samal ajal Vana Tallinna oma kotti.
BCNi lennijaam... Rogerist pole märkugi, Ulvi saadab smsi, et talle teada anda, et ta maandus ja too võiks ta oma rolleiga yles korjata, kuida vaikus. Mis seal ikka, rongi pelale. Põgus pilk rongis isuvale rahvale, ning pöördub kahe tyybi poole,kes tunduvad kohalikud. „Mul on vaja Plasa Catalunyale jõuda?!” Näitavad talle peatuse, kus ta peab maha minema, aga see nimi ei jää sugugi meelde. Kuna nad aga mainisid, et lähevad ise ka sinna, siis teadis ta millal maha hypata. Peaks ymber istuma, aga Ulvs otsusab jala minna ning lõpuks leiabki La Ramblasi yles. Kõik inimesed jalutavad vastu. „Ka ma lähen vales suunas või miskit?” väljas on maru soe ning kell läheneb 11le. Ning kauguses terendab Maratima hosteli silt... Oh seda õnne. Yks tyyp räegib telefoniga ning ei tee väljagi, et keegi tahab end check inida.... tuleb järgmine, välimuselt paki moodi. Teeb passist koopia ja juhatab tuppa nr 13. Sama tyyp, kes telefoniga enne räkis pakib asju. Ta sakslane ja sõidab homme Saksa tagasi. On 6 kuud BCNis elanud ja samas hostelis töötanud. Kõrval naris magab teine karvaste jalgadega tyyp ega lase end häirida, et keegi seal juttu räägib. Ulvs jätab sakslase asju pakkima ja läheb välja juua ostma. Naastes hosteli, pole toas kedagi. Äkki tulleb vannitoast välja pool alasti Pablo Kolumbiast:P põgus vestlus ja ta otsustab end ridesse panna. Ka tema töötab hostelis. Tuba on sama väike nagu Mööthori kapp-tuba... aga ple hullu, vannitoas on seeest massaaž dušš... yeah.
13.06.07
Ulvs praadis omas mahlas terve öö ning lõpuks enne 12 suutis oma luugid avada. Kerge dušš ja välja – randa otsima. Enne põikas läbi HOLA putkast ja ostis kaardi, aga ega see ei aidanud, sest ikka põrutas ta vales suunas. Mis seal ikka... jalad ehk jagavad rohkem ja teises suunas. Vastu tuleb rahvas rätikutega.... „jeah ma lähen õiges suunas” enne veel väike salat Sparist ja randa piknikule. Kõrval vannuvad mingid vene turistid. Kahjuks sai ta kõige roppumatest sõnadest aru. Pärast tunnikest tagasi hsoteli ja siis Endliga kokku saama. Ja seal Drassansi petuses ta ongi. Edasi Endli Hostelit ostima... mingi kahtlane tänav ja veel kahtlasem maja. Mingi Hosee vastab telefonile ja laseb nad sisse. Kitsas koridor ja kolmas korrus, ukse taga toalill... koridor, elutuba, köök, vannituba, ja 3 magamistuba, mis käivad tabalukuga kinni, muidugi ka väike rõdu nagu BCNile kombeks. Mmmm... Ulvs tahaks ymber kolida. Omanik hoiatab,et Endliga samas toas elavad 2 eriti pikka kasvu ameeriklast ning terve edasise õhtu jalutasid nad ringi ja yritasid massist tuvastada toanaabreid, kuid lootusetult.Kohtusid nad hoopis Davidiga Sitgesist, kes nad Govern Militari juurest oma musta Renaultiga yles korjas... Ylikonda ta seljas oli valus vaadata ja kingadelt peegeldas päike vastu. Tegid nad siis väikesed dringid... pubiralli algas after shocki ja Cider with blackiga ja lppes Guinessiga iiri pubides??? Yeah... mõtsid nad siis, et 10 euriga saab hakkama, aga kus sa sellega 6 euri näkku Guinessi pindi eest... see oli ka viimane kord selle nädala jookul kui Kännuäblikud Guinessi jõid.

Jätkub...

Hola mi amigos!!!

Tervitused BCNst... elu siin on lihtsalt supper... eile ma sin maandusin ja kuna ma suutsin kylvata segadst rogeri pahe, siis juhtus nii, et ta ei tulnudki mulle lennujaama vastu ja hakkasin ise seiklema... haa haaa... metsik kuumus kella 11 ajal oosel...aga lopuks leidsin oma suureparase hosteli yles... mu tuba on nii vaike, et mu kott mahtus sisse, aga mina mitte, sest yks saksa tyyp pakkis oma asju, kuna lends Saksa tana ommikul tagasi...
Ma vaga hasti ei saa aru sellest klaviatuurist siin, sest nuppud jaavad alla kinni ja tahed on ara kulunud... kell on liikunud 20 mintsa yle kahe ja ma avastasin mingi vanema mehe magamast enda toast... eilne kompanii kolis valja... ja siis ma ei leidnud veel pistiku ka ja pidin siia tulema seda laadima ja kasutan voimalust kasutada netti...
tana siis ma magasin eriti kaua... keskpaevani... hommikusoogile eip joudnud ja laksin rada otsima... vaike karastus vahemeres... vesi oli toesti kylm ja sygav vorreldes parnuga... ja siis ma seal lesisin ja pidasin pikniku. Kristel maanud kahh... jepedijeee... ja siis hakkas pidu... Saime Davidiga kokku... ta lendab homme Pariisi ja pyhapaeval tagasi ja siis me veame oma tranivtema juurde paariks paevaks... muhe tyyp aha ylikond oli nii kallis, et silmal oli valus vaadata ja kingade pealt peegeldas paike vastu... hmm... ja siis me liikusime Kristelig niisama linna peal ring ja joime elu kallimat Guinessi.. Irmus...
Nyid kais siin yks naine kurtmas, et nende dushinurk ei funka... meie oma on aga supper...
yldiselt peaks vist nyid end oma kappi magama keerama, et homme hommikusoogile jouda.. ja siis valja tiirutama minna...
yldiselt on siin elu vinge, kui vaid Barbsi sober vastaks ja ytleks, et saame paar ood tema pol veeta...
Buenas Notches

Nädala Nael

Vahepeal on juhtund igast põnevaid asju, millest mul pole mahti kirjutada.. aga see eest tegi seda Maarja, nii et vaadake tema lehekylge...
Täna kirjutas mulle aga Millie (vabatahtlik Somaaliast) aitasin neid laupäeval yhes Aafrika projektis ja tantsisin aafrika tantsu ja siis tema ytles mulle nii:

I feel so inspired and encouraged by you and your acts of kindness may the light that shines within you continue to light up the lives of all those around you many many thanks...

No mul oli suu kinni.

Deja Vu

Juba mitmendat päeva on naljakas olla..
Kõik sai alguse pyhapäeval, kui ma oma pead ei pöörata, ega keerata ei saanud - Kunagised Termika kontsertite järgse päeva tunna, kus sai end konkreetselt segi rokkitud. Hullult lahe.
Esmaspäeval sõitsime õhtul Hay-on-wye -sse Booksfestivalile. See on väike kyla Breconist yles poole ning kutsutakse raamatu linnaks, kuna seal hullult secondhand raamatu poode. Mirco rääkis, et yks pood oli selline, et raamatud ja siis purk... võta raamat ja jäta raha... Lahe... ja siis me olime kusagil hoovis ja vaatasin vanu raamatuid, kui tundsin tuttavat lõhna.Vanade raamatute lõhn, mmmm meenus Velise. Keskeltuba - Mina, Pärt ja Triin olime põrandal madratsitel ja Uku magas mamma kaisus ning mamma luges Ottomari. Täpselt selline lõhn oli. Siis läksime mööda kibuvitsapõõsast, mille lõhn oli täpselt selline nagu maal wc kõrval. Hommikul kalossid jalga ja vetu edasi nägu pesema, maas oli mõnus kaste, tiba karge ning päike siras kõrgel taevas.
Tesipäev - ei läinud romima ja lugesin raamatut- täielik kodu lebo päevade tunne, ning see läks edasi. Koristasin köögi ära ja siis jooksma ning siis film - täpselt nagu mõned aastad tagasi laupäevad, pyhapäevad kodus.
siis ykspäev võtsin päikest - tuli meelde pärnu rand ja lesimine tagahoovis, kõllid akna peal... mmmm
Kõik tuleb viimaste päevade ajal meelde, nii lahe. Kõik naeravad mu yle. Päeval on nostalgia ja minevik, ununägudes tulevik. Nt täna öösel nägin Lesi ja Damiani unes - Damian oli vanaks saanud nii 40 ja Les varastas naabri talust pirne. Ärge kysige...

ename ip tohi nalja ka teha... Ma ytsin hommikul Scottile, et ta on Lucky B.... mispeale Nigel tuli lõuna ajal ja palus mul tema staffi kuuldes mitte ropendada, nad olevat šokeeritud olnud. Ega ma võlgu ka ei jäänud, läksin javabandasin Scotti ees ette ja taha.tal oli vist tiba piinlik. U Better don't mess with me!!!

FullPonty 26th May 2007

Kell 9 hommikul kukkus mu telefon röökima ja oli aeg end voodist välja ajada.
Kella 10 ajal helistas Nat ning tegime vaikselt plaane. Juuksed pysti, riided selga ning kui kell oli 12 löönud istusime Maarja & Agataga Wetherspoonis ja jõime šubruvkat õunamahlaga. Tõsiselt hää.. Edasi Tescosse. 2 putlit Twisterit ja WKD. Nat ja John helistasind ning ytsid, et Cardiffi buss on ees. No me siis jooksime natsa. Aga kuna mingi vanurite mass vajus buss, siis meie peale eip mahtunud. 15 mintsa pärast jägmine. Läksime puppi ja tegime yhe siidri ning siis bussi peale. Nat & John said kerge šohi kui me tagapigil vikusid ja kummikomme sõime ning pudeli ringi lasime käima. Kirusid, et miks nad kyll selle peale eip tulnud... haa haaa... 20 mitsa pärast juba olimegi Pontys. Hyppasime kioskist läbi. pärismaalased ostsid endale ka juua ning pargi poole. Silla peal avastasime Scotti, ta sõpra Michaelit ja Bethani istumas yhes pubis... Yhinesime. Aitasime ennast ise ning täitsime aga klaase. Aga siis yhele baaridaamile see eriti ei meeldinud ja palus viisakalt nende teenuseid kasutada. Ok. polnud probleemi... kell lähenes juba viiele ja me olime pool festivali pubis olnud.
Ja sees me olimegi. Imestus. Mitte yldse nii maru nagu me arvasime. Merthyri Band oli laval. Ka meie liikusime pealava poole. ja siis... Reel Big Fish (Pildil). vat seda bändi ma lausa armastan. Lihtsalt metsikult lahe. eriti 2 trompetit ja trombooon.mmmmm... hyppasime ja kargasime. nat ja John kadusid kusagile, aga ega meie ei lasknud end sellest häirida. Peaasi, et pärast koju saab. ja siis kogesime kohallikke kombeid. Siin on komme pooltäis õllepudeleid massidesse visata... ahoi... õllesadu missugune (õnneks plastpudelid) ka meil oli õnn nii mõnegi putliga mööda pead saada. Teel wc-sse ei suutnud me Maarjaga ä imestada milline segadus maapinnal oli. Nagu oleks prygimäele sattunud. Muidugi ei olnud yhtegi prygikasti ning pkonkreetselt kõik praht lendas maha, õhtu lõpuks oli lausa raske liikuda. Siis seisime baari järjekorras. yle 18 anti käepael, et nad saaksid alkot osta (Y) nice idea. Seal järjekorras kohtasime kaht ahedat tyypi, kellest yks kandis päikseprille, hoolimata sellest, et pilves ja vihma tibas. Tagasi Lava ette. Automatic. ja ohh imet need 2 meie kõrval. imestasid, et mis keelt me räägime... on Posh olla Eestist nagu nad ytlesid. Haa haaa... sel korral käis rahva seas ringmäng. kõik kes ringi sisse sattusid seda lykati ja tõugati suunda valimata. Maarjal oli kah au sinna ringi sattuda. Kus ta läks kurjaks... ytles kohalikus keeles paar roppu sõna ning soovitas suureks kasvada. ja muidugi siis mõned arvasid et oleks nii lahe lihtsalt rahvamassist läbi joosta täiega. Ahhoii. ootasin Automaticult paremat etteastet!
Enne Lostprophetsit liikusime vähe ringi. Michael ytles, et ma pidin miserable olema. no ja lõppkokkuvõtteks jõudsid nad järeldusele, et ma olen kala moodi nagu Nemo. Miserable Drown Fish. oujeah. Lostprophetsit kuulama. Oi mida bändi. Täiega lahe. John ja nat leidsid ka meid, kuid veel rohkem leidsid nad teineteist, samuti Scott & Agata (kahju sellest tydrukust) ja nii me seal siis rokkisime.
Aeg koju minna. Agata & Maarja läksid Bethaniga, mina Nati & Johniga. Siis hakkas nalja saama. Nat oli tiba purjus ja ei saanud elust-olust miskit aru. Kõigepealt ritasime Johni leida. Lõpuks leidsime, siis otsisime Garryt (tyyp, kes meid koju pidi viima) ja pärast 20 mintsast helistamist ja jalutamist leidsime ka tema. Terve tagasitee rääkis John Customer Serviciga ja yritas selgeks teha, et ta top up-s oma telefoni, aga ei saa välja helistada jne. lõppkokkuvõtteks sai ta teha yhe minutilise tasuta kõne. Ta siis helistas taga istmel olevale Natalile ja rääkis a'la mis teed... Garry viskas mu koju...tegin syya, sõin ja ootasin teisi. Pyhapäeval ei saanud ma igatahes oma pead ei keerata, pöörata...
This Party Rocked!

Extra Long wkend

Jieii... Damian is Back... ja ma võin jälle hingata... Kargas Infopoodi täna sisse ja kutsus pindile ja piljardit mängima. Lõpetasime Paddyga 1h varem ja läksime... Agata tuli ka... ja nyid on kell tiksunud 20 yle viie... ma pakin oma asjad kontoris kokku ja asun pikka nädalavahetust pidama...
Homme lähme ja rokkime ennast FullPontyl segaseks. Lostprophets.Real Big Fish.Automatic ja palju teisi... Ostsin Maarja palvel musta kyynelaki ka.. Loodame, et ilmaga veab.
Esmaspäev ja teisipäev on Bankholiday-d nii et... No work... Though I'm going climbing on Tuesday as usual, but thats more fun...
Les is on leave for 2 weeks, so...
Juhuuu...
Uued uudised ja emotsoonid järgmise nädala keskpaiku...
Adios

No sedapsi siis... Põlved sisnised käed armis ja lihased valusad. Sai jälle kord ronimas käidud. Seekord sõitsime yle piiri inglaste manu. Koha nimi oli tiba imelik, siis ma seda hästi eip mäleta, aga koht oli fantastiliselt ilus. Hommikul tegi Ben mulle yllatuse – tõi after shoki t-särgi. Eeelmine nädal niisama mainisin, et vahva t-särk, et kus sai ja tal pidavat neid palju olema... no ja siis täna ommikul ilmuski välja särgiga. Eriliselt lahe.... ta eip mõistnud vist seda aint ä pesta...mingi meeste lõhn on peal... enevei...jõudsime me siiis sinna ja panime oma varustuse maha, sidusime köied yleval puude kylge ja kukkusime ronima, pärast liigutasime nad natsa raskema koha peale no ja nyid ma siis olen läbi...
Damianil on vist mingi träbel, sest ta on ikka nii omast elemendist väljas, masendav lausa... Viskas meid koju ära ja siis istusime niisama, Maarjal tuli kerge kassi moodi värk. David ja daddy tulid kah jalkat mängimast. Ahjaaa. Laupäeval me siis käisime pärast Chelsea- MANU mängu ise kah jalkat mängima... ega palju aega polnud aga kohalike poiskadega seal võitlesime... paganama lahe. David ja Daddy on yhked meie (tydrukute) yle, et me nii hästi palli oskame taga ajada:D wawawiiwa... No ja pärast seda kimasime koju, igayks sai 2 mintsa duši aega ja siis kinno. Kusagil Pontyst edasi, suur keskus. Maailma parim popkorn ja Spiderman 3. No Maarjaga on võimatu kinos olla... ma pidin ennast pooleks naerma. Põhimõtteliselt oli jama, sest kõik kenad tyybid said surma, ja spiderman oli mingi nohik, but I liked his moves, when he was bad... kurnjäuka.
Laupäääv magasin poole päevani, Daddy kutsus jalkat mängima. Me kõik jummala pööördes ja valma (isegi nii pöördes, et tegime maja ees oleva aia umrohust tyhjaks) no ja siis natsa aja pärast tuli Anjeshka ja ytles, et inka õps on 10 minstsa pärast meil. Lõppkokkuvõttes lõpetasime tunniga lossipargis. Pärast läks David jalkat mängima. Me jalutasime ringi, ma käisin ronimas (juhtus ronimissein yleval olema) Laskudes maandusin Mike õlgedele ja seal kuidagi pea ees maha... kummaline...
A eila seiklesime Barbsiga Cardiff Bays, et leida yles maja, kus Global education training toimus. Jäime mõnusalt hiljaks. Aga yle pika aja eriliselt hea koolitus. Skiped bellydancing this time... But 2morrow is Wednesday already... Hoping to get FullPonty tickets...

Juhtub imelikke asju...

Näete jahhh... Raivi ja Kerri ostsid paadi endale... Nad ei ole normaalsed! Aga vahva, siis kui septebris koju tulen, saab Maarjale saarde kylla seilata...

Järjekordne reede ja ma tulin ujumast, nyid kõht Nati salatit täis, mis ta mulle jättis ja pean koju mineku plaani.
Asjad on imelikud. Damian on pärastb eelmist reedet väga imelik olnud. Kahtlane. Yldse eip räegi enam. Vist mingi masekas

Eile õhta tegi Daddy Bear meile Hirmufaktorit pärast pizza ja hiina õlu joomist. Hakkas äkki jube paha ja lesis Barbsi toa ees põrandal oma tunnikese, ei saanud end liigutada ning tegi imelikke häälitsusi. Täna hommikul saatis smsi, et ikka elus. Sinna kadus meie lootus saada tema auto ja maja... aga veel parem nyid on meil juhiga auto... jieiii...

Siis kõik räegivad, kuidas nad must eestis puududst tunnevad. JA MINA TUNNEN TEIST KA... METSIKULT... aga varsti saab koju, enne aga Kristeliga Barcelonsse palmi alla nädalaks Walesi vihma käest ära...

mis veel uut??
Esmaspäeval Global Education trainingule Cardiffi... Loodan Diki ja Milliga jutule saada, et viiks siin mingid Drumming sessionid läbi ja Aafrika teemalise workshopi ja siis lähen ja harin ennast tiba ses valdkonnas. Teisipäääval jälle ronima. Loodame hääd ilma siis saab jälle kusagile mereäärde kaljude peale turnima minna, nyid on aga asi veits tõsisem, sest teeme lead climbingut, yhesõnaga klipime end kaljude kylge ja julgestaja on all. Eelmine kord oli hullem harjutamine ja soenus. Siiani lihased valutavad:P No ja siis laupääval lähme FullPontyle rokkima (Lostprophets, The Automatic, Reel BIG Fish, The Blackout jpt.) Nat ja John lubasid lifti anda, vähemalt tagasi ja Bethan & Scott tulevad kahh, nii ei päris yksi me vist eip jäää...

nyid aga kiman nädalavahetut pidama... Pyhapäeval lossiparki nalja tegema:D
ahjaaa... Maarja kudus mulle pikad KOLLASAED kindad...Tänjuuu so much my love!!!

Ööööö

Huvitavaid fakte 5Morlais St ööelust.

Kella 2 ajal öösel istub David köögis ja mugib. Märkab valgust – Agata teeb suitsu (2 öösel, ou mai dogness)
Yks õhtu tegi David liiga palju suitsu oma toas, et pidi kappi magama minema.
Kella 2-4 am istub Piiix köögis, loeb lehte ja job piparmyndi teed

Vat niiviisi

12.mai. Kella 10st ignoreerisin äratuskella, lesisin voodis ja vahtisin lakke. Poole h pärast sundisin ennast voodist pysti, tegin piparmyndi teed, vahetasin riided ja tatsasin infopoodi tööd lõpetama ja arvutit ära tooma. Jah! Reedel läks asi jälle käest ära. Nat kais oma pisipojaga Infokas. Ethan on väike sydametemurdja ma ytlen. Mingi aega vajus Damian sisse ja räekis, kui väga ta meid teisipäeval igatses. Enivei. Siis enne kahte Les läks korraks minema, ma tegin tööd, Paddy vahtis niisama, John tuli ka. Daim kysis, mis kel ma lõpetan, et läheks kambakesi pindile ja piljaridit mängima. Ma yhesõnaga lõpetasin kohe ja kell oli 2, ei holinud, et tööpäev lõppeb 3st. Vanasse heasse kohta. Helistasin Maarjale, ja ytsin, et ta võiks kah yhineda. Nii läkski. Enne kolme helistas Les Johnile ja ytles, et ma ja Paddy oleme ikka tegelased kyll, läkisime ära, kuigi oleks pidand tööd tegema. No juhtub. Paddy & John läksid tagasi officisse me Maarjaga jäime oma pinte lõpetama, kui Daim ytles, et ta viib auto koju ja tuleb tagasi. Keegi eip osanud uneski näha, et veedame seal pubis 9h. Mingi hetk helistan Agata, kutsusime kampa. Mängisime myndi mänge, mis Daim õpetas ning katsetasime valuvõtteid. Maarjal on siiani sinikad käe peal. Siis tyli veel Daddy Bear ja tagasi piljardi juurde. 3h vms. Damianil keeras pärast klaasi lõhkumist tuju ära ja see polnd mitte hää. Nõme õhkkond valitses. 11 ajal vedas Daddy oma tytred koju. Seepärast pidingi hommikul oma masina järele minema.
Yann helistas ja leppisime kokku, et saame Cardiffis kokku, ostame Maaikele kaardi ja kingi ning lähme sinna. Mõeldud tehtud. Maarjal polnud just parim tuju, ega minugi oma kiita olnud. Lonkisime mööda Queen St ringi.

Moiras Place kogunesid seekord kõik kõige kuulsamad muuvistaarid. Ma täiega depressisin, aga no lõpuks suutsin end kokku võtta, ei tahtnud Maaike pidu ä rikkuda, ikkagi suht viimane. Ta ostis täna 1way pileti Corki 3, juunil. Jah, lõpetab oma projekti ära, ei suuda enam seal Cardiffis elada ja ega eriti ei syydista ka teda. Meil Merthyri rahval on kõigega hulult vedanud. Kuid asjal on ka hea pool – nii saab ta septebri esimene nv poola Anjeshka synnipäeva tähistama tulla ning pärast seda Maarja ja muga roadtrip tagasi Eestisse… juhuuu… pidu venis ja venis, kui yhtäkki sai hoo sisse ja kus siis hakkas elu keema. Maaike töökaslane tuli ja mingi sõbrants ja Cardiffi piipõl ja eks vabatahtlik ja Daddy. Daddy jäi muidugi magama, kui me kõik shõud tegie. Yanni pole veel nii purjus näinud. Räekis igast imelikke jutte:P ja see eks poola EVS Emo oli tiba kahtlane, aga vähemalt nalja sai taga. Yhe ajal pakkisime pillid kotti ning Daddy Taxi kihutas Merthyri poole. Veel enne tegime tanklas peatuse, ostsime wcpaprit, saia ja piima. Nyid valmistun magama minekusks. Homme inglise keele tund… (mida siiski õnneks eip olnud)...Holy Moses…

The Weather is Fine & Mood is Shit

No Love No Glory!

Teen lyhidalt:
Maarja pidas maha yle laheda Bond Party! Nii palju inimesi pole EVS maja veel näinud kui möödunud nädalavahetusel. Lihtsalt fantast ja kõik olid suht Bondilikult riides ja shvipsis.Suurepärane. pärast 11 koolerisse, kus synnipäevalaps tiba ylemeelikuks läks ja värskendas meid veega, mispeale turvad ta suusõnaliselt klubist välja viskasid, aga Maarja ei lasknud end neist häirida ning tantsisime edasi. Lõppuks jalutasime Maarja ja Davidiga kodu poole, põikasime läbi fish & chips poest ja võtsime chipsid kyyslaugukastmega ning david pyydis meile takso. EEriti tore taksojuht oli ja tegi meile alet. Maarja oli selle õhtus säraaim staar.
Mõni tund magamist ja 7 alustasin inimeste yles ajamist ja kella kaheksaks sai Maarja ka yles lauldud. Barry White. sel hommikul puudus mul igasugune kannatus ja minu endast välja viimiseks polnud palju vaja, kui yritasin end taltsutada. Niisiis sõitsime RhydeCari 10ks ja Lisa tuli meid filmima. International Beaversi esimene avlik ylesastume leidis aset veidi enne pyhapäeva keskpäeva. ning nad võeti väga soojalt vastu. Mis juhtus pärast, seda me ei tea, otsustasime kylvata pisut mystilisust ja lahkusime pärast enda etteastet. Inglise keele tunnis magasime ja yldsiselt olid enamik meis natsa laibad. Õhtul tegi Maarja suurepäraseid kapsarulle ja lõpuks vajusime kõik mu tuppa, et suurel ekraanil Boratit vaadata ja end pooleks naerda.
On sinine esmaspäev. Väljas paistab päike. Kell on lähenemas neljale ja minu tööpäev on läbi.

Reedest kolmapäevani

Järjekordne reede...
John saatis öösel smsi, et ei saanud meile lifti ja saame Infopoes(tänks Britny, et selle väljendi leiutasid) kokku, et siis Portal Trainigule minna, sest mul polnud õrna aimugi, kus Gethlideg asub. LAsti meid siis sisse ja kell sai 10, aga mitte kedagi polnud. Natsa aja pärast tulid veel nii 5 inimest ja teatasid, et training oli canceldatud ja Cerry polnud välja ilmunud. aajee. Meil Johniga oli lyhike päev. Tgasi infopoodi. Britny lõpetaas ka varem ja ei Helistanud Jillile, niisiis läksime Tescosse ostisme pudeli veini ja coolat ja koju päikest võtma... Barby ja Botka yhinesid meiega õhtu poole.
Daddy helistas ja ytles et võtab meid pool 6 peale, et siis Pop Factorisse International Workers Partile minna. Oujeee... Syya sai tasuta ja Daddy ostis Cider with Black ja siis nägime Ylikooli tyype ja tantsisime mingit poola imelikku värki. Musa oli hea. Portugali-Brasiila laulud. MÕnus, aga yldiselt mitte sellele yritusele kohane. Aga disco oli väga vanakool pärast. Viskasime Britniga kingad nurka ja rokkisime sajaha. Jalatallad olid aha totaalselt sysimustad pärast. Töötajad vist eriti ei sallinud meid, sest olime viimased kes sinna olid jääänud. Lahkusime enne sydaööd, et meie tõld kõrvitsaks ei saaks muutuda.
LAupäeva hommikul avasin kell 7 silmad, et tööle minna. Jeesus. helistasin noorte vanemad läbi, et aimu saada, kes tulevad Dolygaeri, kes mitte. Siis sain teada, et lunch is not provided. Jooksin ja ostsin siis hunniku puuvilju in case. Andrew, kes meid peale korjas oli mingi friik, kes ponud ammu habet ajanud. Nalja igatahes sai. Kõigepealt mägedesse jalgsilla peale ja siis laskusime sealt alla jõkke. Ma muidugi suutsin end tiba ära lõhkuda ja poisid olid eriti arad. Läksid alla koos instruktoritega. Pärastlõunal koobastesse. Ohh sa juudas. Vat see oli juba midagi. Maalune jõgi ja kõik nagu päris, mitte turistikas nagu Slovakkias nähtud...
Mul oli siis lõpuks Rikist ja Leest nii kõrini ja siis nad käisid mul järgi ja ajasid jobu juttu ja vajasin vaid vaikust ja rahu. Dolygaeri omad kysisid, millega ma selle ära teenisid ja kui ma Infopoodi tagasi jõudsin, ytles Helen, et ma pean vist hull olema ja mitu nädalat pean nendega veel sinna minema. Järgmine sessioon on 5 mail. Wawawiiiiwa.
Pyhapäeval läks jälle asi käest ära kui Daddy meile hullult hea õhtusöögi valmistas ja me veini juues Barry White tantsu Davidile õpetasime. Jah.David ilmus välja.

Eile oli tiba kurb päev ja valasin krokodillipisaraid...
täna aga seeest olen nii palju tööd teinud, et ise ka ei usu. Ja nyid saime kõik oma South Parki tegelased ka valma ja noored mässavad siin ymber ja tegime Damianile kollaseterrorit. Britny riietus kollasesse, Botka ja ma ka... Haaa haaaa...
pool h on veel jäänud, siis lähme damiani ja naistega traditsioonilisele teisipäevasele pindile (Damiani kulul) ja koju.

Homme Korjab Les mind peale ja viime telgid tagasi Rayle. Õhtul Korea Marshal Arts Sõud Millennium Centrisse vaatama, kui kõik ootuspäraselt läheb...

ja Bethan võiks terveks saada, sest täna ostsin oma viimase £ eest banaane ja Maarjal on nädala lõpus synna... Can't wate!!!

14.aprill--> siider.päike.veepyssid.Barry White

Reedel vihastasin ma ennast roheliseks kui pärast tööd ujuma läksin. Tõepooest siin ei ole mitte mingusugust systeemi ja 40 last kukkusid vahetpidamata basseini äärte pealt sisse nagu pinviinid ja siis ujusid igas suunas ja ma ei saanud yldse ujuda. Ega ometi keegi ei võtnud miskit ette ka. ma siis lihtsalt andsin alla ning ronisin sealt välja ja sõitsin koju.

Nädalavahetus algas aga lahedalt. Maarja (Britny) oli avastanud yhe kaltsuka Merthyri keklinnas. Ma pakkusin ennast seltskonnaks. Ja siis oli meil veel plaan supipäev teha, sest reedel ei tundnud me kumbki end eriti hästi ja Britnil oli mingi hea sibula-kapsa-seente supi retsept. No sõitsime me siis kesklinna. Botka ja Barby läksin sauna ja mullivanni ( istusin 20 mintsa mullivannis ilma mullideta, sest eip teadnud, et peab nuppu vajutama... haa haaa)Enivei... jalutasime mööda High Streeti edasi-tagasi lootes avastada see second hand aga ei... Hyppasime Infopoodi, et kaardi pealt järgi vaadata ja Nat ytles, et riideid nad seal ei myy... Träbel...Kirjandi teemad vaadatud Troederhiwsse (Maarja teadis yhte kaltsukat) otseloomulikult oli see kinni. Nii sõitsimegi siis tagasi. Väljas oli marupalav. Lehed rääkisid, et 27 kraadi. Mõtlesime,et läkseks pärast võtaks pidi pubis, aga pirn... ostame parem siidrit ja squassi ja lähme koju, paneme musa mängima ja võtame betoonseinte vahel päikest. Just nii see juhtuski. Ostsime syya ja vedasime enanst koju. Pävkad selga, siider näppu, arvuti aknalauale ja sirakil maha... Oh kuidas päike praadis. Mõne tunnu pärast tulid teised naised ka koju ja yhinesid meiega ja siis tuli Daddy Mirco ja tõi meile veepystolid. nalja jälle rohkem kui rubla eest. Nii me siis seal tiksusime kuni kell sai 10 ja välas oli marusoe. Daddy läks mingi hetk minema-->töönarkomaan nagu ta on... Kõik kustusid ära vaikselt ja mul tuli energia. Maarja magas köögi diivani peal ja ei viizind yles minna, kui siiski siiski. Kui mu pea patja puutus oli vsjoo... Hommikul kuulsin, et Botka oli kella 2 ajal köögis istunud ja lehte lugenud, sest tal eip olnud und. Ja Maarja läks vett hankima.
Pyhapäeva hommikul hakkas kõik jälle otsast. Kella 10st õue. Hommikusöök ja siis siider maasikatega ja päike ja elu oli lill... Maarjaga mõtlesime tantsu lõpuni (peaagu) ja siis sai kell 2 ja inglise keele õpetaja tuli. Tund nagu tund ikka. ja kus siis äkki hakkas vihma sadama... lihtsalt võrratu. Maarja escortis õpsi (knimi ei tule kohe mitte meelde) tema autoni ja siis jooksis paljajalu mööda tänavat ringi. Ma hyppasin ka korra uksest välja, et tunda seda metsikult värkendavat dušši. Ega see eriti kaua ei kestnud. Õhk oli pärast nagu eestis pärast suvist äikest. mmmmmm... Botka tegi meile syya ja Yann ( Pierre Le Frog) tuli meile kylla. ja siis õhtul harjutasime oma tantsu paar tundi väljas. Meie naabritel on vist Barry Whitest kõrini. Meil veel mitte. Perfomancini 2 nädalat jäänud. ahjaaa ja siis meie filmi tegelased on kõik leidnud endale tausta:
B-Angels and Parun Davidoff kohtusid Rehabis. Botka (Agata)-->alkolembus ja tuvide & lammaste fetiš. Barby (Barbara) -->sõltuvus varastada pubidest ja söögikohtadest majoneesi. Britny(Maarja) -->sõltuvuses sibulatest. Betty (ma) --> ei suuda kontrollida oma vihahooge ja keerab tiba ära.
esimesed filmivõtted hakkavad mais, kus filmime ekstraid. ja juuni 2 esimest nädalavahetus yritame päris filmi võtetega yhelepoole saada, siis saab seda kokku panema hakata... wawawiiiwaaaa...
nyid alustan oma töönädalat...

Djoch to Best daddy and Drive ever !!!

Sunny days & freezing nights
Even saw some fist fights
Lighthouse, yachts, enormous sea
Lot’s of stops to smoke & pee

Stealing mayonnaise from pubs
Making dinner under stars
Barry White dance in the car
Weirdo’s met in Bangor Bar

Pretty girls & taller guys
Speaking welsh which never dies
Mirror which was badly clued
But new shoes brought better mood

Caernarfon & Holyhead
Everybody shared a bed
Daddy’s car, his daughters – 4
Rolled 600 miles and more…

Daugters: Barby, Britny, Betty & Botka

Best Monday Night Ever!!!

Kell on tiksunud 40 minntsa yle kolme, ma olen voodis kõhuli, tibutagi seljas ja ootan kuni mu juuksevärvi aeg kukub. Just nii.. kell 2.55 öösel otsustasin ma juukseid värvida, ISE… Maarja oli tiba liiga švipsis selleks ja teisi ma ei usaldanud, niisiiis pidin ise tegema. Praeguseks olen neelanud 2 valivaigistit, aga pea ikka lõhub. Hoolimata kõigest olis see lahedaim esmaspäea õhtu kogu mu elus( vähemalt seni ajani).
Niisiis kõik algas hommikul, kui ma 9ks tööle läkisn ja elu hakkas allamäge minema, Tahtsin lihalt karjudes minema joosta, sest liiga palju asju, mis peas ringi liikusid ( viimaselajalpole seepärast ka öösiti korralikult magada saanud) enivei siis yhe ajal tuli Damian ja mainis tänast suurepärast ilma ja pinti kella kome ajal. Mina olin ok. No siis kolmest läksime. Natalie, Ma, Damian, Ricki, Phil (õige nimega David) ja pubis kohtusime Johni ja Tommyga. Oh seda nalja. Jutud kuidas Damian Mehhikos om exiga kohtus ja äksionit tegi ja kõik kohad liiva täis olid ja siis talle Kandasse kylla sõitis. See suhe ei kestnud kyll kaua, aga oli väga põnev enivei. Veel toitis ta meie meeli kujutlustega, kuidas tema ja veel nii 5 meest põhja Walesis alasti kes sokkidega, kes aint mytsiga) gei tansu tegid, kusagil hotellis... Oumaidoog, siis aga ma tõmbasin leebet. Infopoodi nagu Maarjale kombeks öelda. Agata helistas ja ytls, et tahavad Maarjaga pindile minna. Ok... No ja siis me saime linnas Damiani, Davidi ja Bethaniga kokk, läksime snuukrit mängima ja siis pärast pikaajalist sositamist (mats toimus ja and nõudsid vaikust) tahtsime tiba rääkida, niisiis välja. Phil ronis mööda lternaposti yles ja siis nad damianiga hyppasid yle prygikasti nagu yle kites ja rippusid tänavalaternate kyljes ja me Agataga istusime ostukärus ja ootasime oma sõitu... Kõik kohad olid kinni, tagasi seal, kus alustasime, aga seekord piljard. Phil läks oma kihatu juurde ja me jooksime Tescosse veini järele. Mis edasi. Damiani pool oli liiga palju pornot ja liiga suur segadus, niisiis koju. Takso. Teskos oli õnneks tasuta telefon ja saimegi takso ja siis veetime mõned tunnid siin meil rokkides. Vaesed naabrid, kes Damiani suupilimängu pidid taluma. Enivei... nyid on aeg oma juuksevärv maha pesta ha nii 4h magada, et siis homme jälle tööle minna ja elus olla... Oumaidoog... 10h tööpäev... Nalja peaks saama... Saan kõik Damiani lubadused talle meelde tuletada... haaa haaa... Lubas Maarja synnipäevale tulla, meile marit sebida, fast foodi välja teha ja meiega suuremale shopingule tulla.. loodame, et ta ka seda homme mäletab... ma aga lähen peen juuksevärvi maha, muidu nad lihtsalt kukuvad peast ä.... kell on saanud peaagu neli... ja oleme juba teisipäevas....

Movie Comin' out Soon

Kui me nädalavahetusel Barrys kaisime, tuli Mircol mõte teha film (igayks võtab endale yhe karakteri) Ja kui me siis õhtul koju jõudsime , siis valmis yhismõttetööna sellinetsenaarium...

David – Baron Davidoff
Angels:
Maarja – Britny
Barbara – Barby
Tiina - Betty
Agata – Bagatky
Maaike – Nikita / Svetlana (The Russian Slut)
Mirco – Mircovich
Yann – Pierre Le Frog


The narrator showing flashes about the girls background, exc: the fight scenes showing the fighting’s from behind.

1. Scene

Long shot of the castle (coming over the corner), zooming into a tower window.
Camera shooting at David’s shoulder towards the newspaper in his hands, so you can only see the table and stuff on it!
David sitting behind the table, red telephone, cigar, glass of red vine. Reading from the newspaper: “the villain. WHO CAN STOP HIM!”
Phone rings, D answers. Voice comes: “have you seen the news” – “yes, im just reading it – who is it this time” -“Mircovich”
Flashback – M and D singing the 500 miles, M looking at Nikita, she looking at them both, trying to decide and walks over to M. D is heartbroken, walks out and becomes the manager of a girl band/angels, while N and M become BAD!- D:” I should have known, Im on it”. Puts the phone down, stands up, and walks out the door with the vine glass in his hands (scarf too) says: I need the girls for this one. Only D’s back is to be seen.

2. scene
outside the gates, girls are coming from a recording studio, the front of the gates is full of little fans and a newspaper recorder talking to a microphone “here I am in front of the Heavens Gates where the Angels were today giving the finishing polish to their new single….and they should be coming out any moment-see if” the narrator starts talking ala what the girls are about etc.– the crowds go wild –the girls are coming out, giving autographs, taking photos, answering the questions of the reporter. A car standing a little bit further along the road, the window goes down, and u can see the vineglass – D: “girls, we need to talk, meet me in the castle” and drives away.

3. scene
long shot of the castle, girls running up the stairs, into it. Shoot into a window, to Ds room.
D & the angels talking. Baron is briefing the angels about the situation. the girls agree to take the case on.

4. scene
Le Frog coming out from a bus in MT bus station, wearing a blue-white striped jumper and a beret with a baguette in his hands, talking to a phone: “I’m here boss, don’t worry I’m undercover, they’ll never spot me in this crowd, I look exactly like one of them” and walks towards the civic centre. One of the angels comes out from the bus after him, signals to another, who takes over and then the next. Le Frog having binoculars watching the major and the four of us coming out from behind, he can feel us, turns over, big bang.

5.scene
Light switching on and off in a dark room, Le Frog is on a sofa or smtnh, tied up, discovers that his toenails have been painted bright pink, with hearts in it. Huge scream. “What have u done to me” the girls coming around, trying to find out what he knows, hes not speaking, so the angels rip off his shirt, put hot wax on it and wax a heart from it. He screams and starts talking. Flashback – M and N, M telling Le Frog about the plan .Back into the room, girls with satisfied smiles, and run off to save the major, Le Frog yelling:” You’re too late! You’re too late!”

6.scene
M and N kidnapping the major, dragging him out from the room through one door while the girls enter through another to find him gone and a note on the table, saying “HAHAA; I’VE GOT HIM!”

7.scene
Baron and the Angels talking in the pavilion, in the castles garden. The girls say we were too late, the b says that he knows where he might be, the girls are surprised, he explains why, that he was in love with N and M stole her from me. The girls leave and we can see the escaped Le Frog sneaking away from a house.

8.scene
Le Frog is entering the room where M and N is. Arguing begins, Nikita kicks Le Frog, pushes him onto the floor and steps to his throat with her boot. The Angels approaching the house, hearing Le Frog scream, Bagatky takes off to find the major, the other 3 girls enter the house, THE BIG FIGHT. Angels win.

9.scene
Behind the stage, the Angels show.
Baron and the girls having a brief conversation about the successful mission. Baron congratulates them and pushes them to the stage. The show begins, the major is in the front row. And baron stays behind the curtains drinking his vine.

Credits

The Barry White Dance

Täpsem script on kirjutamisel...

Kollane

Walesis on kevad ja teeäärtes ilutsevad nartsissid. Neid on sama palju nagu võililli eestis suve alguses. Kohutav. Pyhapäeval oli kiusatus neid korjata, aga õnneks leidsin kellegi muru seest võililled ja korjasin hoopis neid ning viisin koju. Jah vahel kahtlen ise ka oma normaalsuses. Aga see on täiesti normaalne, et mul on kollane pusa. ga mõnele mu kollane pusa kohe yltse ei meeldi, eriti kui ma seda mitu päeva järjest kannan.
Teisipäeval hakkas Kollase pusa teema pihta. damian tuli infoshopi ja pidi pimedaks jääma, kui nägi mu kollast pusa ja kysis, mis puhul mul see seljas on. Väljas oli aga metsikult päikseline ja suvine ilm, eks ikka selle pärast. No pärast 30minutilist nokkimist jättis ta pusa rahule. Komlapäeval aga ta hakkas otsast peale. Tiina, kuule teist päeva juba kollase pusaga. Mis Sul on probleem pesumasinaga? kui nii, siis mul on kodus väga vinge pesumasin. No kuule. eks Sul on jah selline hääl- Big Issue, Big Issue ja kui väga yritad suudad silmanurgast pisara ka välja meelitada. ma ei saanud mitte midagi vahele öelda, ta ainult kobises mu kallal, aga õhtul andisn talle andeks, kuna ta korjas mu bussijaamast peale ja viis koju ukse ette. Neljapäeval oli mul hullem kiusatus kollane pusa selga panna ja mitte alla anda. Ja otseloomukikult pidi damian ikka selle ära mainima jälle ja oma kommetaarid lisama. Ja vähe sellest, siis ta arvas, et võib nii julge olla ja mu pea oma lõunsöögi kotti suruda, kuna mulle selle lõhn ei meeldinud...
Nyid saab õnneks tast paar päeva puhata...
mu jaoks algas nädalavahetus, mis tuleb eriliselt kollane!!!

23ndal märtsil võis näha 5 Morlais Streedi EVSi majja sisenemas väga kummalisi inimesi ja väljumas veel kummalisemaid. Nad kõik olid kokku tulnud, et saata Piiix 21sse eluaastasse...
No Entrance without Dresscode & Bottle võis leida kutse pealt. Jah. Teemaks siis 50's rock'n'Roll, aga kuna Piiix ei rõhutanud 50's siis tulemuseks oli see nagu oli. Tuhat tänu Agatale ja Maarjale, kes aitasid maja korda saada...
Maarja õmblses edale rinnahoidja kylge lõpuseeliku alusseeliku ja siis peale pani kodust saadetud laheda kollase seeliku. Ta nägi nii Barbie välja... LAusa uskumatu. Agata aga stressas ja pidas paremaks hipi olla, sest oli õhkõrn võimalus, et Scott tuleb ja siis ta eip tahtnud nõme välja näha. Aga loomulikult ta eip ilmunud välja. Piixu aga ei huvitanud. Ta tõmbas selga mummulise kleidi ja kõik sinna juurde käiva ja lasi juustesse poole putlid lakki. Barbara oli tööl. Saabus kell kaheksa võttis klaasi ja kimas yles riideid vahetama...
7:00 Keegi koputas. Yann, Hannes, Duongi & Mirco... Voilaaa... mitte just väga stiilis... aga noo pealegi... Hannes ja Duongi pidid laupäeval Saksa tagasi sõitma, nii et... andestame. Yannil oli lahe soeng lõigatud ja päiksekad ka... no ja Mirco avastas lõpuks Piiixu päiksekad ja nägi välja nagu Lenny.
David ilmus ka välja pani endale hullult geeli juustesse ja oli tema. John ja Natalie tulid kah... ilgemalt lahe... no ja siis Maaike...
sai alles kino sel õhtul. Põhi teemaks Russia ja Borat. Ei no täitsa lõpp... alkot oli eriliselt palju. 11 ajal läksime me siis Coolerisse. Natalie sebis väljast takso ja siis Mirco oli teine takso... Downtownis lasime Barbara ja Agata välja autost, sel lihtsamal põhjusel, et neil oli paha. Sõitsime aknad lahti ja laulsime Yesterdayd... Oumaidoog. Cooleris ylesse geiti tantsima.
no ja siis talutas Maarja Piiixu koju... and She slept like a baby. Oli viga laupäeva hommikul tõusta... Ei suutnud kõikide oma emotsioonidega toime tulla...
ja nyid ongi Piiix 21 aastat vana ning iga päev võib kuulda kedagi rääkimas sellest suurejoonelisest yritusest...

viimane päev 20sena

NO kuulge, palun ärge tehke nalja...
ma olen viimast päeva 20 ja igast imalikud asjad juhtuvad minuga. Huvitav kuidas mu päev lõppeb???

Hommik. Ei jõudnud õigeks ajaks tööle, sest koristasoin tiba tuba ja riputasin reinad majas staffi täis õhtu jaoks. Tulen ma bussi pealt maja ja mida helli. Värav on kinni, järelikult kedagi pole tööl... aajeee... kell lähenes 11le. istun mina siis Digilabi maha ja ajan oma asju. Tuleb Sheila (korraks vetus) ahjaaa... Nad unustasid mulle öelda vms. Lahe... Saate te aru... ei tegelikult mind ei ole jah olemas.
NAtsa aja pärast tuli Damian ja lõbustas mind... vahetasime muljeid Boratist!!! HAaa haaa... Oi seda nalja. Ma lihtsalt armastan seda meest... Boratit ma mõtlen!!!
Vahepeal ostsin piletid Hispaaniasse. 12-20 Juuni... My 2 passions 'll get real... Spain + Miška... Muinasjutt...
no ja läksin siis ma Tecosse, et õhtuks tränis osta...ahjaaa... meil Rock'n'Roll party täna... ja siis seisan järjekorras ja ostsin veel endale tugeva koti, et see kõik staff koju tassida... Näen ma siis Maarjat väljas ja annan talle yhe sanga... 2 sammu ja terve asfalt oli punast veini täis ja kott puru... Ei no aitähhh... ma ju tark tytarlaps panin muidugi klaaspudelid kõige alla... ja siis koola pudel purskas, sest klaasikillud lõhkusid selle ära... yhesõnaga täna on kõik puuviljad veinikastmes... no ja siis miks ma istun yksi siin kysite? Mingid jobud bookisid meeting roomi 2-3ni ja ma siis tubli inimene ootan neid siin... aga kell saab kohe 2.30 ja need tropid pole välja ilmund.. ei no aitähh tõesti, mul pole jah paremat teha reedesel päeval kui neid siin oodata.
aga nyid me lähme Maarja ja Agataga koju maja koristama, sest vastasel juhul ei taha keegi täna õhtul meie maja siseneda... kohutav segadus ja mustus ma ytlen...
ja siis Rock'n'Roll Partyyyyy... rokkin ennast 21sse eluaastasse!!!

naistepäev

nonii... nyid te siis teate! käisin oma puhkuse ajal Eestis. Nii tore oli kuulda, kuidas inimesed olid lihtsalt sõnatud kui ma välja ilmusin... jeah... nyid on mul juba uued plaanid.. ärge muretsega, ma enam ei tee teile nii...
Eestis oli ikka kõik sama koha peal, aga nii hea oli kõiki jälle näha (niivõrd kuivõrd) aga Miškaga oli niisama tore kodus aega veeta...
nyid olen tagasi ja juba on kolmas 10h tööpäev...Les on puhkusel, Helen koolitusel ja täna võttis vaba õhtu ja asendan teda. Aga ei kurda. Siin on vahva.
Kaks õhtut oleme teinud filmi projekti... aga peaks paar noort veel kusagilt sebima, siis oleks tibens tobens. Arvatavasti tuleb animatsioon ja siis seome sinna sisse intervjuud ja värgid särgid.. Järgmiseks korraks pean scripti välja mõtlema. Oh tsiii..
homme ma enam eip tööt. Common day - kylastame Yanni töökohta (lähme metsa lõket tegema) ja siis õhtul on Bring a Bottle Party ta pool... juhuuu

täna oli naljakas... ma vedasin ennast tööle pärast 11... Natalie ja John tulid kah natsa aja pärast mingi paganama halva tujuga... nad vist läksid tiba tylli.. jama... aa minu sisse puges hommikul kevad ja mul oli selline suva tuju... siis läksin poodi... yks naine tuli mu juurde ja kysis, palju pluus maksab... no ma pakkusin siis, sest eip saanud aru, kas see oli 5 v 3 ja siis ta arvas, et ma töötan seal, pärast kallistas mind ja vabandas... lähen Tescosse siis ja kassiir ytleb., et talle meeldib mu top, pidavat väga posh olevat ja siis kysib kuidas mul läheb. loomulikult ma eip tundnud teda... ja siis yleyldiselt oli naljakas...

maaike saatis kirja, et eestist pole ikka allkirjastatud pabereid tulnud ja Margitit pole kodus... ja vb nad lykkavad seepärast projekti tagasi... ja mina tunnen ennast nii paganama syydi...

no ja siis ma lähen varsti koju. Agata sõbrants prantsusmaalt läks täna minema ja David sai eile Boximises vastu vahtimist ja nägu paistes... täna tal on vist 2 ilusat sinist silma... eks näis...

aga ma ei ole enam antisotsiaalne ja sulandun seltskonda ja kuulan, kuidas kõigile mu ketsid meeldivad...

Imelik nädal...

Järjeordne reede. Tavapäraselt istun ma digilabis , seekord on ka kolm Walesi monstrit siin, kes täna on yllatavalt tagasihoidlikud ja vaiksed. hmmm. Esmakordselt ilmusid nad siia täpselt nädal tagasi ja tahtsin mingit kahtlast mängu mängida. Nyid nad on siin istunud kogu Half-Termi ja eile oleks peaagu yksteisele kallale läinud, sest nad olid totaalselt mängus sees... täna on asi natsa rahulikum. Thank Dog... päästvat Johni ei ole täna tööl...
Tööl on päris muhe olnud. Otsustasin EVSi workshopi teha kui puhkuselt naasen ja aitasin natsa Lesi.
Esmaspäev oli siuke tavaline. pärast tööd jooksin 5km, vedelesin aurusaunas ja mullivannis ning siis Bellydancing... meid oli vähe, aga päris vahva.
Teisipäev langes tuju miinustesse. Ärge kysige miks, sest ma ei tea. Maarja pidi nelja ajal infoshoppo tulema ja siis DAmiani ja Bethaniga doonorik. Mina ytlesin konkreetselt ei.. lihtsalt nii kardan neid systlaid... Damian lendas kontorisse ja promis vere andmist... olin kindel, et ma ei lähe, aga siis ma lihtsalt tõusin pysti ja ytsin, et kui passi pole vaja siis lähen. Ma vist värisesin seal nagu segane. aga inimesed olid lahedad. imesid minult tiba vähem verd kui teistelt. ja siis kypsiseid syyes ja mahla juues olid Maarja ja Damian kihla vedanud, kas ma kukuk kokku või mitte. Damian võitis- olin teadvusel. Head sõbrad nad ka on. pärast käsi valutas ja oli sinine. Maarjal on aga Hullulehma Tõbi.. jah.. ta ei saanud verd anda. Mingi uus nõme seadus - kõik, kelle on tehtud vereylekanne pärast '80-t, ei saa doonorik olla, kuna on võimalus, et neil on Hullulehma tõbi... naeruväärne.
Kolmapäeval läksin siis ronima. Tiba nõrgem kui tavaliselt. kuid mõne seina sain vallutatud ja vahepeal lihtsalt rippusin nööri otsas ja puhkasin. Mike rääkis meile, kuidas ta varustus ja paariline teda alt vedasid ja ta kajudelt alla kukkus. karm. totaalselt katki. 18 kuu pärast oli tagasi actionis. hullumaja...
ja siis me ronisime 15 m kõrgusele ja pidime ennast seal nööriga alla laskma. kõike hullem oli sista ääre peal ja lihtsalt end rippu lasta... oumaidoog... aga alla jõudes lõid käed tuld sellest köiest...vat see oli vinge... õhtul oli infoshopis hullumaja. Me Johniga kahekesi. digilabis arvutid täielikult selgased ja miski eip töötanud korralikult. Siis need teised loopisid yksteist teetassi alustega. (Damiani õpetus)... eip teadnud kas nutta v naerda... lõpuks jõudsin laibana koju
Neljapäev olin niisama tööl ja tegin tarka nägu...õhtul tuli Mirco, tagastas ratta... istusime köögis ja rääkisime kaugsuhetest. avastasime, et elu on kummaline ja naljakas...
ja nyid ma ootan kuni need väikesed monstrid siit lõpetavad, lähen ostan turult hunniku Welshcake, koju, vanni, panen asjad kokku ja adjööö Merhyr. Kõigepealt Yanni juurde Aberdari tsängule ja siis erilised puhkuseplaanid järgmiseks nädalaks.
Jabadabaduuusti nagu Evale kombeks öelda...

Barry White

LAupääva hommikul kimasime Maarjaga infoshopi. ta töötles natsa pilte ja siis pärast suurpuhastust majas köitis meie tähelepanu 3ks tunniks Barry White...
Naljakas...
kaks tyypi kuulevad ja vaatavad Barry White Ally McBeali tantsu ja yritavad pihta saada.. see võttis kolm h ja pudeli veini, et algus ja lõpp selgeks saada ja siis mingi järjekord asjale mõelda. pärast vaatasime lahedat filmi...
pyhapäeval oli veel põnevam, sest meiega liitusin Yann, David ja Barbara... soojenduseks mängisime twisterit ja pärast hull tantsu harjutamine. Neil tuli päris hästi välja peaks mainima...
kysite miks me seda tegime?
Asi järgmine. 29. aprill toimub mingi Dance Showcase ja meil tuli grazy idee sellest osa võtta... no jah.... peame avalduse ara täitma kiiremas korras ja siis lavale... juhuu... Mirco, Maaike ja Agata on ka käpad...
Järgmine suur proov toimub sel reedel Aberderis Yanni juures, kus on oodata pisikest massipidu...
nyid aga lendan BellyDancingusse

uni...

Täna hommikul magasin haledalt sisse ja nyid ma magan siin arvuti taha. JÄin just bussist maha, et ujuma minna ja pean veel 15 mintsa passima tööl... oumaidoog...
Sellel eilsel ilusal päeval jõudsin ma lõpuks koju ja kõik olid kergelt svipsis... vaatasin imestava näoga Maarjale ja Barbarale otsa... Scott eip olnud käinud... ja kui kõik tundus kadunud olevat, koputas keegi uksele... Scott... andis Asda kilekoti Davidile ja ytles, et ta selle Agatale edasi annaks, sest ta peab väikevenda hoidma.. no camoon... ta on ikka ka natukene naine.Aga Agata oli õnnelik... juhuu... nyid veedab ta aega Stanstedi lennujaamas ja varsti tõuseb lendu ja põrutab Poola!
Meil siin pole aga miskit uut.
MIngi tyyp istub mu kõrval ja teeb arvutiga musa... mul hakkab kohe pea valutama. Õnneks läheb varsti buss. Ujuma, sest eile tõmbasin ronides käe ära ja lihased natsa valutavad pärast nende seinade vallutamist.
Homme on reede

By John Archer-Brown

I got out of bed, put on the kettle and sparked up a fag. I looked outside next to the lampost and noticed somebody's foot on my favourite anthole. In a moment of panic I drank a pint of my secret potion, 'cos this was a job for SuperJohn.

13.02.07 InfoShop
Digital StoryTelling

Päev enne valentinipäeva...

Lõpetasin just DigitalStoori lindistamise...Teemaks... o be young and an estonian... täiesti jama lugu tuli lõppkokkuvõtteks välja. mitte kohe yldse nii nagu ma ette kujutasin. Ytlesin Mogile, et ei lindista, kuna homme ei saa filmi kokku monteerida kuna ronimas, aga tema nõudva palumise peale ma siiski andsin alla... ta monteerib mu filmi ise kokku.. juhuu...
täna olen jooksnud ja hypanud ringi nagu peata kana... lihtsalt niisama.. lihtsalt kuidagi hea tuju... ja nyid olen ma täis kama... jah... ma siin päris tihti söön kama... kõikidele teile, kes te ytlete, et välismaal on pea võimatu kama teha, siis te eksite. ostke maitsestamata jogurtit, lahjendage seda piimaga ja lisage kama.suurepärane!!!

eile pärast tööd läksime Maarjaga RhydyCari. 30 mintsa jõusaalis ja 1,5h mullivannis ja saunas...mmmm pärast ei suutnud kuidagi end BellyDancingus liigutada... Ja eile tekkis mul Grazy idee...29.aprillil toimub Dance Showcase. Ja meie tahtsime siin ära õppida Barry White Ally tantsu...lihtsalt niisama, aga nyid meil on veel suurem motivatsioon seda õppida. Maaike on käpp ja kõik meie ka... nyid veel vaja Yann ja Mirco ja david nõusse saada... see saab naljakas olema...

Ja homme on valentinipäev. Siin eip tähistata sõbrapäeva jama... ja täna Barbara ytles, et Scott plaanib Agatale saata suure kimbu lilli. Paganama vahva!!! Meie aga ostame endale paar pudelit...

LUMI

Siin Piiix otse Information Shopist. Kell on 12.20 ja Merthyr Tudfil on mattumas lume alla. Councilist edastati just teade, et koikidel tootajatel on lubatud koju minna, va need, kes elavad kesklinnas. 1h tagasi peatati bussiliiklus. Preguseks hetkeks ei soida ka enam rongid. Autod liiguvad kiirusega 5km/h. Inimesed on noutud. Hetke andmetel pole ilma paranemist oodata nii et... let it snow... Mina istun Digilabis ja hoian end olukorraga kursis. Kohe peaksid joudma lumised Mirco, Agata ja Barbara, et kontakteeruda interneti kaudu maailmaga.
Koht laks tyhjaks... lahen viskan kardulad ja halkklihasousti mikrosse ja pean yksi lounat, sest ma ainuke kontoris... wuhuuuu
I Just Love Snow!!!

Pladdy friiizin'

Nii palju siis meie ilusast keavdest siin... täna ommikul oli -3 kraadi kas teate... ja just lugesin kirja staffile, kus teatati, et lumi on tulekul ja kui teil ei ole võimalik homme tööle ilmuda, palund andke sellest kõrgematele teada... mis nalja... kui omme ongi lumi maas, siis mina kihutan meie mäest sajaga alla... iihaaa...
aga täna ma veetsi pea terve oma päeva ronimiskeskuses... mu käed on nagu makaronid... alhuses sirge sein, päerast juba natsa raskemad... päris mitmel korral ma lõppu ei jõudnud sest käed olid paganama läbi omadega... nad siis kõik ikka karjusid seal all... tyybid said hullult naerda... ma olen ainuke naisooesindaja seal... ja siis nad nokkisid mu kallal... ja ma ainuke, kes pole sellega enne tegelenud... aga paganama lahe on... käes on rakud ainult. nyid ma hakkan jõusaalis kätele kah tähelepanu pöörama.
tund on jäänud veel siin ja mul on hullemad kylmavärinad. 3 tegelast istuvad ka siin ja yks ei suuda kuidagi oma suud kinni hoida... mul hakkab kannatus juba katkema...
ahjaaa...
eile õhtul tegin siin kõikidele InfoShopi poiskadele Wiiga poksimises ära... isegi treener Damianile... jebedijeee... Damian tegi ettepaneku pärast tööd puppi pindile minna. me siis läksimegi... oi seda nalja... meid Maarjaga tembeldati lesbideks ja Agata on miss Scott... yhesõnaga Damianiga kisub alati kõik kuidagi väga nilbeks... ja Maarja aitas ka kõvasti kaasa sellele...

yritan veel tunnikese siin mööda saata ja filmid alla laadida, siis lähen võtan kodus kuuma vanni...

Hairdresser Piiix

Esmaspäeval avastasime Maarjaga Merthyri shopinguvõimalusi Retail Pargis natsa eemal mäeotsas. Lõpuks saind endale mägironimiseks sobovad pyksid ja muud staffi ka... Õhtul BellyDancing... ei no eriline rivitrenn... Seekord ta ise miskit ei näidanud, vaatas ja karjus ainult... tsiisas kus oli tehnika... käigu pealt jimmy jne. ma ei saa niisamagi sellega hakkama... huhh. aga vahva. Läksime koju ja pidin Maarjal juukseid värvima... selliseks tumedamaks blondiks... ja siis istus Mirco meil ja ta li yritanud endal ise juukseid lõigata, mis aga väga hästi ei õnnestunud ja palus, et ma ta juukseid lõikaksin... See oli omaette nali. ma pole masinaga lõiganud enne ja tal on ju yks lokk ka peas... võtsin kogu oma jullguse kokku ja tegin ära, sest hullemaks enam nii kui nii minna ei saanud. Maarja juuksed on kergelt hallikad täna... ja nyid ma siis siin mötlen, et peaks yleval väikeses toas oma salongi avama... hahaaaa

kell on 4 ja kella 5st peaks Damian ja Helen tulema. Istuma Maarja ja Agataga infoshopis. Tegin natsa powerpointi esitlust, aga ega palju eip viizinud. Peaks kirjad äralõpetama ja posti panema...
Les on ikka veel haige ja meie Nataliega istume ja mötleme kui paigast ära siin asjad on... mõeldakse välja uus systeem, aga staffi selleks pole... noored on ka segaduses ja ei saa enam pihta, millal me avatud oleme ja millal mitte...

aga täna igatahes oleme...

Save the Child...F*** Me!

Ma poleks uskunud, et Rugby võib nii paganama huvitav olla. Algasid 6 Nation’s mängud Rugbis (Wales, Scotland, England, Ireland, France & Italy) täna oli Wales vs Ireland. Me jäime nii 30 mintsa hiljaks, sest teadsime, et see algab 4, aga hoopis 3 hakkas. Meie pubi oli puupysti punasärklasi täis. Leidsime suure ekraani all istumiskohad ja jälgisime väikesest telekast. Meie ees istusid 3 fänni. Mehad oma neljakymnendates ja naine. Ohh jahh… vat see oli Push up... Maarja ytles selle peale: rinnad enam ei mahtnudnud kõhu peale, siis tuli yles poole nad lykata. Enivei. See mäng oli eritu huvitav. Ma alguses läksin niismama seltskonna pärast ja ikkagi Wales jne. Aga pärast 10 minutit närisin ma klaasi ja karjusin Go Wales!!! Tänu Davidi ja Mirco seletustele sain ma mängule ka pihta... kaotasime 9-19. Järgmine laupäev jälle.wuhuuu...
Sunday Dinnerit tegi seekord Maarja Azuu.... jammi. Ma sajaga nautisin... ja pärast sefiir vaarikate ja viinamarjadega. Kõigil oli sefiirist paha ja siis me yritasime põhjast käsi ja lusikat kasutamata marju kätte saada – Agata nägu oli eriti sefiirine, Maarja viskas uusi viinamarju peale ja minu keel ei olnud parimas vormis. Siis maitsesime homemade tsibuviitsat (miski eriti kange ploomidest tehtud jook Tsehhist) jakk ma siia maani tunnen seda maitset suus.
Ja lõpkokkuvõtteks leidis Maarja T-särgile uue lause... Kui enne oli: Save the Tree, Eat Beaver, siis uus on: Save the Child... F*** Me!!!

Järjekorde nädalavahetus on yheteistkymnesse jõudnud ja ma lõpetan oma veini 7upiga. Ma pole vist viimase aasta jooksul nii palju naernud kui nende viimase 2.5 päevaga. Õnnemolekulid mu sees said laetud. Nyid ootavad nad vaid kolme nädala pärast aset leidvat lõppviimistlust.

The Rising Sun

Ja ega sellega veel 2. veebruar ei lõppenud. Päev ja õhtu olid tõestuseks mu mõttetele 2. oktoobril – seilkused, hullud ideed, ole valmis kõigeks!!! Väljusin kahest kontorist, panin päiksekad ette, aga mitte selleks, et peita kurbi silmi... nii oli lihtsal hea. Juba mitmendat päeva oli harjumatult soe ja päikeseline – nagu eesti kevad. Kõik tundus korras olevat. Kuid mitte niisama ei lahkunud ma töölt nii vara – muidugi oli reede, aga plaanisin teha väikese shopingu ja siis RhydeCary jõusaalu, sauna ja mullivanni minna. Jah plaanid on head. Shopingul ma köisin ja kui olin teel RhydeCari seisatusin äkitselt ja mötlesin: kell on pool 4, 1 h jõusaali, 1 sauna ja mullivanni… st 5.30 kodus… nääää keerasin vasakule ja läksin tescosse syya ostma, siis jooksin bussi peale. Tegin spagette hakkliha-ananassi-tomatisupi kastmes. Jammi. Maarja tuli ka koju. Telefon helises – Maaike: ma kuulsin, et pidu pidi olema kusagil, Yann rääkis. Mina naersin. Jahh, Mirco kutsus meid oma ja veel mõne firma peole.(muuseas Mirco oskab ka heal ajal helistada – ykspäev kui ma bussis, eksinud ja paganama närvis, teine päev kui olen proovikabiinis ja yritan riideid selga saada:S) aga jah. Me siis yritasime Maarjaga Agatat veenda, et ta ikka võiks Scotiga välja minna. Ta otsustas koju jääda. Mirco ja Yann pidid meid 6.45 peale võtma aga, nagu tavaliselt jõudsid nad siia 7.30. Maaike sõitis rongiga Merthyrisse ja korjasime ta Tesco eest peale ja sõit võis alata. Tsiisas kus hakkas nalja saama. Maaike rääkis Audreist ja nende elust ja konfliktidest Cardiffisja siis oli hullem kalts – heas mõttes. Ja Mirco avastas, et ta täpselt ei tea, kus kohas see pidu toimub. What a surprise!!! Teel Carfillisse tulid jutuks hullud ideed, ning otsustasime uuesti päikesetõusu vaatama minna. Seekord kusagile läänerannikule. Aga enne party! Yann ei teinud vahet sõnadel Pleasure ja Leasure Centre. Oumaidoog, kus sai naerda. Kõigepealt läksime muidugi valesse majja, siis leidsime õige ka yles. Ei olnudki väga palju inimesi. Cider with black and lauda. Disco ja band. Kui mina kujutasin ette meie kohaliku bandipidu nö seltskonna tantsudega, siis see oli hoopis miskit muud. 4mehe band, trummaril 2 hammast suus, laulja must ja päikeseprillidega ja teised kaks ei näinud sugugi nooremad välja kui 50. Muusika oli väga rokk. Aga meie muidugist ikka rokkisime sajaga seal. Pidu lõppes 11 ajal ja me ei valmisanudki Mircole piinlikkust, sest ta boss oli öelnud, et me vahvad ja oleme oodatud ka järgmistele yritustele. Sõitsime kodu poole, kergelt svipsis, kõht paganama tyhi. Siis tuli Yanni õhtu nali: Save the tree, eat beaver. Muidugi prantsuse keeles. See beaver tuli seepärats, et raadiost tuli Atomickitten. Sealt läks kõik edasi ja beaver omandas uue tähenduse. Tsiiisas. Lõpuks jõudsime Merthyrisse võtsime Chicken Officest(nagu Yann ytlses) keababid ja sõitsime koju. Barbara ja Agata istusid yleval ja imesid piipu. Ssöime,kell lähenes kahele. Mirco jäi oma tavapärases kohas (köögi diivanil)magama. Mis edasi??? Otsustasime kõik 2 h magada ja siis sõitma hakata, et päikesetõusuks läänerannikule jõuda. Minu toast sai suur voodi – 3 madratsit põrandale ja hääd und. Mina und ei saanud. Keerasin yhelt kyljelt teisele ja juba oligi kell neli ja ma sain pysti karata ja kõik yles ajada. Keegi enne voodist eip tõusnud kui Mirco yleval ja kõik tahtsid klaasi vett. Maaike piserdas Mircot veega. Ei miskit. Siis ma yritasin teda yles saada... oumaidoog... lõppkokkuvõtteks istusin põrandal ja kysisin kysimusi nii kaua kui ta ennast põrandale põlvili keeras ning end lõpuks pysti ajas. MINEK. Ihaaa... termosega kohv ning 2 tekki ja magamiskott kaasa. Seekord valmistusime kylmaks. Aga ega meie teekond kaua kestnud. Olime nii 15 km sõitnud, kui pärast järjekirdset ringteed tegi auto imelikku häält – kumm puru. Mida veel? Middle of nowhere & 5am... tahavararatast polnud ja kõik garaazid ning muud sellised kohad suletud.Mirco helistas infosse ja kysis AA numbrit – ta unustas lisada sõna CAR. Me komekesi taga peitsime pead teki sisse ja irvitasime ennast pooleks. Yann ytles vaid: we can stay here and have a little nap. Nääää…. Merthyri tuled siiski paistsid veel. Jala v takso selles oli kysimus? Jala. Maarja ja Yann panid endale tekid ymber, Maaike sai magamiskoti, Mircol oranz helkuritega vest ja minul lihtsalt jope hakkasime koju jalutama. Öö oli paganama kylm võrreldes päevadega. 3bätmänni ja 2 niisama kahtlast tyypi 5.30 hommikul jalutavad kiirtee ääres. Juhuuu… Gurnose silt. Ja siis tuli hommiku nali. Pood – The Rising Sun… Meil ei olnud yldse naljakas… Kesklinn. Nägme busse, aga jäime oma omast maha ja siis jalutasime kõikidest peatustest mööda. Silmad kinni, väsind, natsa kylmunud jne. KODU ja kell oli 7.45. kõik vajusid meie suurde voodisse. Aga und ei olnud ja paganama naljakas... Yann tahtis magada, aga meie ei lasknud. Mirco rääkis oma nalju. Maarja & mina kysisime iga 2 mintsa tagant: Yann, mis teed??? Jutt keeras täiesti ära...Ta vist oli natsa kuri. Lõpuks jäime kõik magama. Ma tein 10 ajal silmad lahti ja hull tuju oli. Läksin poodi, sest vetsupaberit polnud. Ja siis tagasi voodisse. Ja siis hakaks jälle mingi beaveri nali pihta. Milline seiklus. Laupäeval hoolimaa kõigest kõik lahenes: Mirco sai pärast suuri pigutusi ratta vahetatud ja Maarjal oli date Cardiff Bays... Go Girl!!! Päikesetõus jäi järjekordselt nägemata, aga kolm on kohtuseadus, kas teate... Third time, the luckiest!!!

4 kuud

2.oktoober
Piiix arkas yles poole nelja ajal hommikul, et kella kuuest lennujaamas olla. Hiiglaslik must kohver, vaike roheline karmoshka kohver & lappar. Tallinna lennujaam oli rahvast tais. Mingi Saksa lend canceldati...Ja misyllatus... Helen jalutas hommmikul kella kuue ajal lennujaamas :S nii armas temast... natsa aega mooda ja Elts ka kohal.aaaa... ja siis oli see saatuslik aeg katte joudnud... Piiix vottis jalast papud, eemaldas pyksirihma ning astus labi turvavaravatae. Samal ajal kui ta end teispool turvavaravaid riietas joudis kohale ka Gertu ning saatis paki!!! Adios Eesti. Ta seisis ja vaatas aknast saabuvaid ja lahkuvaid lennikeid ja pisarad voolasid mooda poski alla. KAs onnest voi kurvastusest? Tunni parast seikles ta juba Stocholmi Arlanda lennujaamas. Parast 3 veedetud tundi istus ta British Airlinesi lennukis ning oli teel Londonisse. Heatrow lennujaam. Musmiljon inimest ja Marjamaalane nende seas.
2.november
Piiix kohtus Infoshopis Lesley ja Elizabethiga. Strikers Rugbyclub. Ettevalmistused ohtuks Talent Showcaseks. EVS punt tuli vaatama ja sel hetkel sai Walesis karmoshka kuulsaks. Ohtu tais tasemel perfomanceid... (Y)
2.detsember
Paeval soitsid Agata, Maarja ja Barbara Cardiffisse. Piiix lesis voodis ja ei ilmutanud erilisi elumarke. David oli kusagile kadunud. Xenias Leaving party... ta soitis aafrikasse. Piiix aga ronis voodist valja vaid tee tegemiseks ja vetsus kaimiseks. Vaadatud sai rohkem kui 7 filmi ja joodud roohkem kui 15 tassi teed meega... Piiix oli haige!
2.jaanuar
viimased jalutuskaigud Maarjaga edinburgis ja postkaartide postitamise aegg. Ohtul istus Piiix istus bussijaamas. Tema vastas lahe tyyp, varvilise mytsiga ning yritas naistega juttu teha. Vahetasid elamusi Edinburghi vaatamisvaarsustest ning uueaasta pidustustest. Piiix ei tundnud ennast just eriti hasti - iga viie minuti tagant nuuskas, silmad valutasid, nagu ohetas ja ees ootas 10h bussisoitu Londoni.
2.veebruar
Piiix istub Digilabis. valjas paistab paike. kell on 1. Piiix lopetab, laheb jousaali ja sauna ning siis koju. Ohtul Mirco ja companiga Mirco firma peole... ja homme on laupaev

4 kuud seljataga ja tunnen, et oleks oige aeg korra kodus ara kaija ja naha, et koik on ikka omal kohal ja siis siia tagasi tulla. On olnud paremaid ja halvemaid paevi ja paevi, mille voiks yldse ara kustutada. Pole vahet, kas oled Eestis, Walesis, Argentiinas, Jaapanis voi Austraalias - alati on kergemaid ja raskemaid hetki. Elu on kord selline ja minu elu siin on... wicked...

andsin endast kõik...

Kell on 21:11 ja ma istun ikka veel kontoris... 30 mintsa pärast läheb mul buss ja mõtlesin, et kirjutan veel enne minekut miskit. 2 hullumeelset päeva on seljataga.
eile täpselt keskpäeval läks asi hulluks. Maaike helistas ja ytles, et nad vajavad projekti veel yhte maad (bändi). mina helistasin kohe Mailile. Ytles, et saab. Siis yritasin leida organisatsiooni. Tundus vähe utoopiline, aga ma yritasin. Eile uurisin poole ööni projekti ja tingimusi. Hommikul enne 9 korraks kontorisse ja postkasti. EstYesil on käed jalad tööd täis. hmm... Margit (I) Olin päev läbi mägironimiskursusel, vaatasin pilte Argentiinast, Shotimaa ja Walesi mägedest, õppisin sõlmi tegema ja olin niisama ainuke naissooesindaja seltskonnas. Tagasi kontorisse. Võtsin Margitiga yhendust ja kirjutasin lahti projekti kolmadat osa. Teele saadetud. Vahepeal avasime Drop Ini. Johniga kahekesi. isegi rahvast oli. Tgelesin siin Newsletteriga mõned tunnid. Sain valmis ja välja prinditud. Maaike kysis sõidukulude kalkulatsioone eestist Walesisse... tsiisas kraist... tehtud... Sain Margitilt vastuse. Tõlkisin tekstid inglise keelde, sain osalejate nimed ja vanused panin kõik kokku ning panin Maaike poole teele. Mina tegin mis suutsin. nyyd on vaid istuda ja oodata. Tõesõna loodan, et projekt saab rahastatud... homme läheb kogu värk British Councilisse.
Maarja ja Agata on Mircoga Newpordis mingit etendust vaatamas ja Olel kylas. Nad jõuavad alles öösel tagasi. Kui ma kuangi koju jõuan, siis kukun. Peale selle pole ma viimased päevad korralikult söönud ka. Pole aega olnud. Homme saame raha... yess... juba laupäeva öösest olen elanud 1 paundsiga...ja tänaseks valitseb kylmkapis täielik tyhjus...
laupäeval oli Barbara synnipäev... istusime meil Elli tuli kylla ja Scott 22 (Barbara töökaaslane) tuli ka. Sõime Pizzat ja viinaarbuusi ning jõime veini. Ning keskööl lõpetasime Kooleris, sest Scottil oli auto... ja seal mu viimased 5 paundsi kadusid... aga hea oli tantsida... ja see vist mu mu mustast august välja tõigi...
jahh mustast august... viimane kuu on olnud emotsionaalselt kõige raskem. tõsine võitlus iseendaga, aga algas uus nädal. kõik muutus helgemaks. Nyid vajan ma veel yhte pikka und ja teadmist, et projektiga on kõik korras ja Newsletter saab homme välja prinditud... siis võtan kuni järgmise nädalani aja maha. kogun end natuke. esmaspäevast hakkan 100% EVS workShopiga tegelema. idee on olemas. nyid vaja veel natuke nõuandeid kuulata, kuupäev määrata ja kogu kompunn ära korraldada.
nyid lylitan arvutid välja, tuled surnuks, uksed lukku, bussile, jalutuskäik koju. tõmban teki kurgunu ja loen enne magama minekut: Kui minu kulutada oleks 52 miljardit krooni EL abiraha, kuidas ma seda kulutaksin, et teha Eesti 10 aastaga Euroopa mastaabis rikkaks Riigiks - By Mattias Sonnenberg.

kui teie aga avastate, et mina pole siia midagi pikka aega kirjutanud, siis tasub alati vaadata www.mnyy.blogspot.com
hääd lugemist

By Mattias

"Inimene on nii siga kui tall olla lastakse" ja sõna "siga" võib asendada sõnadega veel... Inimene on nii...laisk, valelik, ekspluateeriv, jne. kui tal lastakse olla. Rohkem suunatud ajaloole ja kus poliitikud teevad igasuguseid sigadusi ja mida rohkem neil lastakse teha, seda rohkem nad ka teevad. Kuid ka meile enestele. Kuid jah tihtipeale inimene on laisk. On väga osav kohustustest kõrvale hiilima. Kuid samas oleneb ka iseenesest, kui laisk Sa lased iseendal olla. Nii et ma saan iseenda eest seista. Olla või mitte olla laisk. Selles on küsimus. Üldiselt ma ei taha olla, iseenda pärast.

Kuid vaieldav vahelõik: laiskus on väljaloendatud juhtumil kui on tegu tugeva stressi või depressiooniga - see moodne tänapäeva haigus, mis minuarust saab vaid tekkida linnas, kus kõik tuhiseb miljoni kiirusega ja kui teed mõttepausi, siis küsivad isegi Su lähedased, et kas oled lolliks läinud, et siin mõttepausiga aega raiskad. Kui depressiooni patoloogiasse minna, siis depressioon ei huvita tegelikult aeg, koht, vanus ega ükski muu asi ja ta suht vilistab igasugusele loogilisele mõtlemisele. Kuid linnas on tal soodsaimad kasvutegurid, kuid vajab nagu mingit tugevamat väetist. Aga stress - see on selline igapäevane liputaja, eriti lokkab veel sellises tänapäeva mullas mis on väetatud raha, savutuste, uhkeldamise ja palju muude asjadega.

No mida iganes...tegelt suht vahet ei ole, sureme ju üldiselt kõik ära, nii et ela ja lase teistel ka elada, milleks näägutada pisiasjade pärast ja ajada juuksekarva lõhki. 10 miljoni aasta pärast pole sel tähtsust. Ela hetkes, armasta ennast mitte egoistlikust seisukohast ja õpi teisi austama, neist lugu pidama. See on samm edasi, et 10 sajandi pärast võiksid inimesed tingimusteta armastada teisi nagu iseennast.

Vastuseks...

SAmal ajal kui Sina oma tube vahetad seal... istusin mina inglise keele tunnis ja sõin Maarja kypsetatud kaerakypsiseid, mis mekkisid imehästi. Mulle võib see iglise keel veel nii meeldima hakata. jebedijee.... tund läbi sukeldusin herbal teega ja õudukatega oma tuppa. Vastupidiselt Sinule, on minu tuba jälle tyhi. vaid Banny lesis voodil ja ootas filmi. Film oli päris kriipi kui aus olla ja vahepeal pidin toast väljas käima, et näha, kas kõik on majas ikka elus. Maarja käis ka mind vahepeal oma joonistatud ymbrikutega lõbustamas. Ta on ikka lahe, mis ma oskan öelda. Aga lõpuks jõudsin ma filmiga lõpue, mis siis et vaatsin seda läbi Banny kõrvade. Jah... läbi kõrvade on päris hea õudukat vaadata.
ja tavaliselt normaalsed inimesed magavad öösiti - nii ka mina yritasin magama jääda. Yle pika aja jälle ma voodis... paar viimast päeva olin veetnud yleval kapis...
ja magama ma jäingi!!!!
kas oled rahul?
loodan, et Su orientatsiooniseiklused lõppevad hästi ja avastad uue enda!!!

nii juhtub ainult Kätliniga...

No nii on esmaspäeva öö ja passin oma toas!!!!! OI OI OI
Ei tegelt kappasin 317st 315 ...mu toakaaslane Marit magab armsalt ja ma jälgin tema värelevat alahuult.. ma olen nii üksik...üksikute ööd on pimedad ja üksikud.. suures maailmas on hea omada sõpru....järelikult...miks pole mu mailboxis kirja PIIXULT AHHH? Mida tähendab?
Aga tea seda viimane kuu on olnud pöörane, siiski siiski elan veel ..jõudsin suitsetamisega algust teha..tubaka tooted on halvad!!!!... räägivad kõik...aga ometi tõmbavad...igal hommikul oma esimest sigarit kimudes, hakkab mu pea tuikama, käsi väriseb veidi ja kohe kohe kohe läheb ka süda pahaks...seda ropult....nii et jätan maha..
Koolis on jama..ma pole ikka saanud seda õiget hoogu..homme esitan lõputööteema " Seiklusturismi areng EESTIS"...see on hea põhjus Pompu endale juhendajaks sebida, hähh kui kunagi talt küsida julgen
Mehed...minu üks meestest lahkub..Keijo..varsti lahkub teine Heinrich...mis mulle jääb????...TORMI....super, sest meil tormiga on teema ütles Heinrich; kui me Maie ja Arku juures olime...meie Seisime fakti ees ja Värisesime....TA-Heinrich on oma aju viimase jupi ära suitsetanud!!!
Me hoiame pöialt, et ta suudaks siiski leida juhtmete otsad ja ühendad need..tappa see lühis.
Naised...hähh still suudan ma clubides naisi rebida..mitte, et mina neid otsiks...vb ongi asi selles, et iga kord lähen sinna väikse mõttega...äkki on seal mõni kompu....see nv plaanin minna daamisi tsekama..järelikult saan järgmise esmaspäeva öösel kriblada oma põnevast ööst ja orientatsioon põigetest..mitte, et ma ilma oleks....mu toakaaslane peaks kartma...uuu..ta on nii rahulik..rind muudkui kerkib ja langeb.
SEE on palju parem..JAH me võtame Heinciga viimast...hmmmmm
JA sina TIINA LAURI, mida teed sina esmaspäeva öösel??

No nii…pärast kui olin neljapäeval kontorist minema läinud pidasin tihedat kõnevahetus empsi ja Raivoga. Lõppkokkuvõtteks ostsid nad uued piletid ja istusid 19.30 Londonist bussi peale, et siis õnnelikult siia jõuda. Istusime Maarja & Agataga ning vaatasime Sex & City teist hooaega. Vahepeal tuli aga Mirco. Me ei lasknud sellest end häirida. Maarja läks tegi ukse lahti ja tuli hyppas kohe voodisse tagasi, vaatamata, kes ukse taga oli. Mirco tuli jälle oma filmitehnika kohvriga. Kui me lõpuks lõpetasime, seadsime kodukino yles ja hakkasime Interpreti vaatama. Eriti kaua ma seda nautida ei saanud, sest les ilmus ukse taha ja kihutasime Cardiffi. Väljas sadas vihma ja buss pidi 20 mintsa hiljaks jääma. Istusime lossi värava taga autos ja vaatasime yle tee levatesse akendesse. Kõik mehed ja yks naine. Yritasime välja nuputada, mis asi see seal selline toimub. Äkki sõitis ukse ette mini- naine roolis. Maja uksest astus välja mees, istus autosse, 180 kraadine pööre tagasu ja läinud nad olidki. Äkki avastas Les, et yks mees on väga ta nõo mehe moodi... hmmm... ja siis tuli alla mini seelikus naine ja mobiil kõrva ääres – samal hetkel Lesi telefon heliseb... oh see oli kummaline. Aga Paul kontrollis lihtsalt, kas meil on kõik kontrolli all... ja vahetult pärast seda heliseb minu telefon ja Raivo kysib, kus Bristol on – nii 50 miili kaugusel. Natukese aja pärast oli toru otsas bussijuht ja tuli välja, et nad oleks pidanud ymber istuma, aga läks tiba teisiti. Diil oli siis selline, et Bristolist hakkab buss sõitma empsi ja Raivoga Cardiffi poole ja see sõiduk, kus peal nad oleks pidanud olema keerab otsa ymber ja hakkab vastu sõitma. Kell lähenes keskööle... Mõistus sai otsa. Otsustasime end natuke jäises tuules ja vihmas värskenada... jalutasime BurgerKingi ja jõime kohvi.Veel 45 mintsa autos ja buss jõudis lõpuks kohale. Pärast 2.5 h veetmist Cardiffis jõudsime kõik õnnelikult kahe ajal koju. Les pidi hommikul 6,20 tõusma ja kella 9 oli tal täiesti cräpp miiting. Kahju tast. Samal ajal sõitsime meie Breaconisse. Fantastiliselt hubane ja armas linn... mäed ymberringi...mmmm...nautisime täielikult:P