Tervitused BCNst... elu siin on lihtsalt supper... eile ma sin maandusin ja kuna ma suutsin kylvata segadst rogeri pahe, siis juhtus nii, et ta ei tulnudki mulle lennujaama vastu ja hakkasin ise seiklema... haa haaa... metsik kuumus kella 11 ajal oosel...aga lopuks leidsin oma suureparase hosteli yles... mu tuba on nii vaike, et mu kott mahtus sisse, aga mina mitte, sest yks saksa tyyp pakkis oma asju, kuna lends Saksa tana ommikul tagasi...
Ma vaga hasti ei saa aru sellest klaviatuurist siin, sest nuppud jaavad alla kinni ja tahed on ara kulunud... kell on liikunud 20 mintsa yle kahe ja ma avastasin mingi vanema mehe magamast enda toast... eilne kompanii kolis valja... ja siis ma ei leidnud veel pistiku ka ja pidin siia tulema seda laadima ja kasutan voimalust kasutada netti...
tana siis ma magasin eriti kaua... keskpaevani... hommikusoogile eip joudnud ja laksin rada otsima... vaike karastus vahemeres... vesi oli toesti kylm ja sygav vorreldes parnuga... ja siis ma seal lesisin ja pidasin pikniku. Kristel maanud kahh... jepedijeee... ja siis hakkas pidu... Saime Davidiga kokku... ta lendab homme Pariisi ja pyhapaeval tagasi ja siis me veame oma tranivtema juurde paariks paevaks... muhe tyyp aha ylikond oli nii kallis, et silmal oli valus vaadata ja kingade pealt peegeldas paike vastu... hmm... ja siis me liikusime Kristelig niisama linna peal ring ja joime elu kallimat Guinessi.. Irmus...
Nyid kais siin yks naine kurtmas, et nende dushinurk ei funka... meie oma on aga supper...
yldiselt peaks vist nyid end oma kappi magama keerama, et homme hommikusoogile jouda.. ja siis valja tiirutama minna...
yldiselt on siin elu vinge, kui vaid Barbsi sober vastaks ja ytleks, et saame paar ood tema pol veeta...
Buenas Notches
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment