12.06.07 kella 8 ajal alustas Ulvi Kännuämblik oma teekonda armsast Mööthörist, et jõuda öhtuks kella 11ks Maratima Hosteli La Ramblas. Endel pakkis samal ajal Vana Tallinna oma kotti.
BCNi lennijaam... Rogerist pole märkugi, Ulvi saadab smsi, et talle teada anda, et ta maandus ja too võiks ta oma rolleiga yles korjata, kuida vaikus. Mis seal ikka, rongi pelale. Põgus pilk rongis isuvale rahvale, ning pöördub kahe tyybi poole,kes tunduvad kohalikud. „Mul on vaja Plasa Catalunyale jõuda?!” Näitavad talle peatuse, kus ta peab maha minema, aga see nimi ei jää sugugi meelde. Kuna nad aga mainisid, et lähevad ise ka sinna, siis teadis ta millal maha hypata. Peaks ymber istuma, aga Ulvs otsusab jala minna ning lõpuks leiabki La Ramblasi yles. Kõik inimesed jalutavad vastu. „Ka ma lähen vales suunas või miskit?” väljas on maru soe ning kell läheneb 11le. Ning kauguses terendab Maratima hosteli silt... Oh seda õnne. Yks tyyp räegib telefoniga ning ei tee väljagi, et keegi tahab end check inida.... tuleb järgmine, välimuselt paki moodi. Teeb passist koopia ja juhatab tuppa nr 13. Sama tyyp, kes telefoniga enne räkis pakib asju. Ta sakslane ja sõidab homme Saksa tagasi. On 6 kuud BCNis elanud ja samas hostelis töötanud. Kõrval naris magab teine karvaste jalgadega tyyp ega lase end häirida, et keegi seal juttu räägib. Ulvs jätab sakslase asju pakkima ja läheb välja juua ostma. Naastes hosteli, pole toas kedagi. Äkki tulleb vannitoast välja pool alasti Pablo Kolumbiast:P põgus vestlus ja ta otsustab end ridesse panna. Ka tema töötab hostelis. Tuba on sama väike nagu Mööthori kapp-tuba... aga ple hullu, vannitoas on seeest massaaž dušš... yeah.
13.06.07
Ulvs praadis omas mahlas terve öö ning lõpuks enne 12 suutis oma luugid avada. Kerge dušš ja välja – randa otsima. Enne põikas läbi HOLA putkast ja ostis kaardi, aga ega see ei aidanud, sest ikka põrutas ta vales suunas. Mis seal ikka... jalad ehk jagavad rohkem ja teises suunas. Vastu tuleb rahvas rätikutega.... „jeah ma lähen õiges suunas” enne veel väike salat Sparist ja randa piknikule. Kõrval vannuvad mingid vene turistid. Kahjuks sai ta kõige roppumatest sõnadest aru. Pärast tunnikest tagasi hsoteli ja siis Endliga kokku saama. Ja seal Drassansi petuses ta ongi. Edasi Endli Hostelit ostima... mingi kahtlane tänav ja veel kahtlasem maja. Mingi Hosee vastab telefonile ja laseb nad sisse. Kitsas koridor ja kolmas korrus, ukse taga toalill... koridor, elutuba, köök, vannituba, ja 3 magamistuba, mis käivad tabalukuga kinni, muidugi ka väike rõdu nagu BCNile kombeks. Mmmm... Ulvs tahaks ymber kolida. Omanik hoiatab,et Endliga samas toas elavad 2 eriti pikka kasvu ameeriklast ning terve edasise õhtu jalutasid nad ringi ja yritasid massist tuvastada toanaabreid, kuid lootusetult.Kohtusid nad hoopis Davidiga Sitgesist, kes nad Govern Militari juurest oma musta Renaultiga yles korjas... Ylikonda ta seljas oli valus vaadata ja kingadelt peegeldas päike vastu. Tegid nad siis väikesed dringid... pubiralli algas after shocki ja Cider with blackiga ja lppes Guinessiga iiri pubides??? Yeah... mõtsid nad siis, et 10 euriga saab hakkama, aga kus sa sellega 6 euri näkku Guinessi pindi eest... see oli ka viimane kord selle nädala jookul kui Kännuäblikud Guinessi jõid.
Jätkub...
No comments:
Post a Comment