By Mattias

"Inimene on nii siga kui tall olla lastakse" ja sõna "siga" võib asendada sõnadega veel... Inimene on nii...laisk, valelik, ekspluateeriv, jne. kui tal lastakse olla. Rohkem suunatud ajaloole ja kus poliitikud teevad igasuguseid sigadusi ja mida rohkem neil lastakse teha, seda rohkem nad ka teevad. Kuid ka meile enestele. Kuid jah tihtipeale inimene on laisk. On väga osav kohustustest kõrvale hiilima. Kuid samas oleneb ka iseenesest, kui laisk Sa lased iseendal olla. Nii et ma saan iseenda eest seista. Olla või mitte olla laisk. Selles on küsimus. Üldiselt ma ei taha olla, iseenda pärast.

Kuid vaieldav vahelõik: laiskus on väljaloendatud juhtumil kui on tegu tugeva stressi või depressiooniga - see moodne tänapäeva haigus, mis minuarust saab vaid tekkida linnas, kus kõik tuhiseb miljoni kiirusega ja kui teed mõttepausi, siis küsivad isegi Su lähedased, et kas oled lolliks läinud, et siin mõttepausiga aega raiskad. Kui depressiooni patoloogiasse minna, siis depressioon ei huvita tegelikult aeg, koht, vanus ega ükski muu asi ja ta suht vilistab igasugusele loogilisele mõtlemisele. Kuid linnas on tal soodsaimad kasvutegurid, kuid vajab nagu mingit tugevamat väetist. Aga stress - see on selline igapäevane liputaja, eriti lokkab veel sellises tänapäeva mullas mis on väetatud raha, savutuste, uhkeldamise ja palju muude asjadega.

No mida iganes...tegelt suht vahet ei ole, sureme ju üldiselt kõik ära, nii et ela ja lase teistel ka elada, milleks näägutada pisiasjade pärast ja ajada juuksekarva lõhki. 10 miljoni aasta pärast pole sel tähtsust. Ela hetkes, armasta ennast mitte egoistlikust seisukohast ja õpi teisi austama, neist lugu pidama. See on samm edasi, et 10 sajandi pärast võiksid inimesed tingimusteta armastada teisi nagu iseennast.