Kell 9 hommikul kukkus mu telefon röökima ja oli aeg end voodist välja ajada.
Kella 10 ajal helistas Nat ning tegime vaikselt plaane. Juuksed pysti, riided selga ning kui kell oli 12 löönud istusime Maarja & Agataga Wetherspoonis ja jõime šubruvkat õunamahlaga. Tõsiselt hää.. Edasi Tescosse. 2 putlit Twisterit ja WKD. Nat ja John helistasind ning ytsid, et Cardiffi buss on ees. No me siis jooksime natsa. Aga kuna mingi vanurite mass vajus buss, siis meie peale eip mahtunud. 15 mintsa pärast jägmine. Läksime puppi ja tegime yhe siidri ning siis bussi peale. Nat & John said kerge šohi kui me tagapigil vikusid ja kummikomme sõime ning pudeli ringi lasime käima. Kirusid, et miks nad kyll selle peale eip tulnud... haa haaa... 20 mitsa pärast juba olimegi Pontys. Hyppasime kioskist läbi. pärismaalased ostsid endale ka juua ning pargi poole. Silla peal avastasime Scotti, ta sõpra Michaelit ja Bethani istumas yhes pubis... Yhinesime. Aitasime ennast ise ning täitsime aga klaase. Aga siis yhele baaridaamile see eriti ei meeldinud ja palus viisakalt nende teenuseid kasutada. Ok. polnud probleemi... kell lähenes juba viiele ja me olime pool festivali pubis olnud.
Ja sees me olimegi. Imestus. Mitte yldse nii maru nagu me arvasime. Merthyri Band oli laval. Ka meie liikusime pealava poole. ja siis... Reel Big Fish (Pildil). vat seda bändi ma lausa armastan. Lihtsalt metsikult lahe. eriti 2 trompetit ja trombooon.mmmmm... hyppasime ja kargasime. nat ja John kadusid kusagile, aga ega meie ei lasknud end sellest häirida. Peaasi, et pärast koju saab. ja siis kogesime kohallikke kombeid. Siin on komme pooltäis õllepudeleid massidesse visata... ahoi... õllesadu missugune (õnneks plastpudelid) ka meil oli õnn nii mõnegi putliga mööda pead saada. Teel wc-sse ei suutnud me Maarjaga ä imestada milline segadus maapinnal oli. Nagu oleks prygimäele sattunud. Muidugi ei olnud yhtegi prygikasti ning pkonkreetselt kõik praht lendas maha, õhtu lõpuks oli lausa raske liikuda. Siis seisime baari järjekorras. yle 18 anti käepael, et nad saaksid alkot osta (Y) nice idea. Seal järjekorras kohtasime kaht ahedat tyypi, kellest yks kandis päikseprille, hoolimata sellest, et pilves ja vihma tibas. Tagasi Lava ette. Automatic. ja ohh imet need 2 meie kõrval. imestasid, et mis keelt me räägime... on Posh olla Eestist nagu nad ytlesid. Haa haaa... sel korral käis rahva seas ringmäng. kõik kes ringi sisse sattusid seda lykati ja tõugati suunda valimata. Maarjal oli kah au sinna ringi sattuda. Kus ta läks kurjaks... ytles kohalikus keeles paar roppu sõna ning soovitas suureks kasvada. ja muidugi siis mõned arvasid et oleks nii lahe lihtsalt rahvamassist läbi joosta täiega. Ahhoii. ootasin Automaticult paremat etteastet!
Enne Lostprophetsit liikusime vähe ringi. Michael ytles, et ma pidin miserable olema. no ja lõppkokkuvõtteks jõudsid nad järeldusele, et ma olen kala moodi nagu Nemo. Miserable Drown Fish. oujeah. Lostprophetsit kuulama. Oi mida bändi. Täiega lahe. John ja nat leidsid ka meid, kuid veel rohkem leidsid nad teineteist, samuti Scott & Agata (kahju sellest tydrukust) ja nii me seal siis rokkisime.
Aeg koju minna. Agata & Maarja läksid Bethaniga, mina Nati & Johniga. Siis hakkas nalja saama. Nat oli tiba purjus ja ei saanud elust-olust miskit aru. Kõigepealt ritasime Johni leida. Lõpuks leidsime, siis otsisime Garryt (tyyp, kes meid koju pidi viima) ja pärast 20 mintsast helistamist ja jalutamist leidsime ka tema. Terve tagasitee rääkis John Customer Serviciga ja yritas selgeks teha, et ta top up-s oma telefoni, aga ei saa välja helistada jne. lõppkokkuvõtteks sai ta teha yhe minutilise tasuta kõne. Ta siis helistas taga istmel olevale Natalile ja rääkis a'la mis teed... Garry viskas mu koju...tegin syya, sõin ja ootasin teisi. Pyhapäeval ei saanud ma igatahes oma pead ei keerata, pöörata...
This Party Rocked!
No comments:
Post a Comment