Imelik nädal...

Järjeordne reede. Tavapäraselt istun ma digilabis , seekord on ka kolm Walesi monstrit siin, kes täna on yllatavalt tagasihoidlikud ja vaiksed. hmmm. Esmakordselt ilmusid nad siia täpselt nädal tagasi ja tahtsin mingit kahtlast mängu mängida. Nyid nad on siin istunud kogu Half-Termi ja eile oleks peaagu yksteisele kallale läinud, sest nad olid totaalselt mängus sees... täna on asi natsa rahulikum. Thank Dog... päästvat Johni ei ole täna tööl...
Tööl on päris muhe olnud. Otsustasin EVSi workshopi teha kui puhkuselt naasen ja aitasin natsa Lesi.
Esmaspäev oli siuke tavaline. pärast tööd jooksin 5km, vedelesin aurusaunas ja mullivannis ning siis Bellydancing... meid oli vähe, aga päris vahva.
Teisipäev langes tuju miinustesse. Ärge kysige miks, sest ma ei tea. Maarja pidi nelja ajal infoshoppo tulema ja siis DAmiani ja Bethaniga doonorik. Mina ytlesin konkreetselt ei.. lihtsalt nii kardan neid systlaid... Damian lendas kontorisse ja promis vere andmist... olin kindel, et ma ei lähe, aga siis ma lihtsalt tõusin pysti ja ytsin, et kui passi pole vaja siis lähen. Ma vist värisesin seal nagu segane. aga inimesed olid lahedad. imesid minult tiba vähem verd kui teistelt. ja siis kypsiseid syyes ja mahla juues olid Maarja ja Damian kihla vedanud, kas ma kukuk kokku või mitte. Damian võitis- olin teadvusel. Head sõbrad nad ka on. pärast käsi valutas ja oli sinine. Maarjal on aga Hullulehma Tõbi.. jah.. ta ei saanud verd anda. Mingi uus nõme seadus - kõik, kelle on tehtud vereylekanne pärast '80-t, ei saa doonorik olla, kuna on võimalus, et neil on Hullulehma tõbi... naeruväärne.
Kolmapäeval läksin siis ronima. Tiba nõrgem kui tavaliselt. kuid mõne seina sain vallutatud ja vahepeal lihtsalt rippusin nööri otsas ja puhkasin. Mike rääkis meile, kuidas ta varustus ja paariline teda alt vedasid ja ta kajudelt alla kukkus. karm. totaalselt katki. 18 kuu pärast oli tagasi actionis. hullumaja...
ja siis me ronisime 15 m kõrgusele ja pidime ennast seal nööriga alla laskma. kõike hullem oli sista ääre peal ja lihtsalt end rippu lasta... oumaidoog... aga alla jõudes lõid käed tuld sellest köiest...vat see oli vinge... õhtul oli infoshopis hullumaja. Me Johniga kahekesi. digilabis arvutid täielikult selgased ja miski eip töötanud korralikult. Siis need teised loopisid yksteist teetassi alustega. (Damiani õpetus)... eip teadnud kas nutta v naerda... lõpuks jõudsin laibana koju
Neljapäev olin niisama tööl ja tegin tarka nägu...õhtul tuli Mirco, tagastas ratta... istusime köögis ja rääkisime kaugsuhetest. avastasime, et elu on kummaline ja naljakas...
ja nyid ma ootan kuni need väikesed monstrid siit lõpetavad, lähen ostan turult hunniku Welshcake, koju, vanni, panen asjad kokku ja adjööö Merhyr. Kõigepealt Yanni juurde Aberdari tsängule ja siis erilised puhkuseplaanid järgmiseks nädalaks.
Jabadabaduuusti nagu Evale kombeks öelda...

Barry White

LAupääva hommikul kimasime Maarjaga infoshopi. ta töötles natsa pilte ja siis pärast suurpuhastust majas köitis meie tähelepanu 3ks tunniks Barry White...
Naljakas...
kaks tyypi kuulevad ja vaatavad Barry White Ally McBeali tantsu ja yritavad pihta saada.. see võttis kolm h ja pudeli veini, et algus ja lõpp selgeks saada ja siis mingi järjekord asjale mõelda. pärast vaatasime lahedat filmi...
pyhapäeval oli veel põnevam, sest meiega liitusin Yann, David ja Barbara... soojenduseks mängisime twisterit ja pärast hull tantsu harjutamine. Neil tuli päris hästi välja peaks mainima...
kysite miks me seda tegime?
Asi järgmine. 29. aprill toimub mingi Dance Showcase ja meil tuli grazy idee sellest osa võtta... no jah.... peame avalduse ara täitma kiiremas korras ja siis lavale... juhuu... Mirco, Maaike ja Agata on ka käpad...
Järgmine suur proov toimub sel reedel Aberderis Yanni juures, kus on oodata pisikest massipidu...
nyid aga lendan BellyDancingusse

uni...

Täna hommikul magasin haledalt sisse ja nyid ma magan siin arvuti taha. JÄin just bussist maha, et ujuma minna ja pean veel 15 mintsa passima tööl... oumaidoog...
Sellel eilsel ilusal päeval jõudsin ma lõpuks koju ja kõik olid kergelt svipsis... vaatasin imestava näoga Maarjale ja Barbarale otsa... Scott eip olnud käinud... ja kui kõik tundus kadunud olevat, koputas keegi uksele... Scott... andis Asda kilekoti Davidile ja ytles, et ta selle Agatale edasi annaks, sest ta peab väikevenda hoidma.. no camoon... ta on ikka ka natukene naine.Aga Agata oli õnnelik... juhuu... nyid veedab ta aega Stanstedi lennujaamas ja varsti tõuseb lendu ja põrutab Poola!
Meil siin pole aga miskit uut.
MIngi tyyp istub mu kõrval ja teeb arvutiga musa... mul hakkab kohe pea valutama. Õnneks läheb varsti buss. Ujuma, sest eile tõmbasin ronides käe ära ja lihased natsa valutavad pärast nende seinade vallutamist.
Homme on reede

By John Archer-Brown

I got out of bed, put on the kettle and sparked up a fag. I looked outside next to the lampost and noticed somebody's foot on my favourite anthole. In a moment of panic I drank a pint of my secret potion, 'cos this was a job for SuperJohn.

13.02.07 InfoShop
Digital StoryTelling

Päev enne valentinipäeva...

Lõpetasin just DigitalStoori lindistamise...Teemaks... o be young and an estonian... täiesti jama lugu tuli lõppkokkuvõtteks välja. mitte kohe yldse nii nagu ma ette kujutasin. Ytlesin Mogile, et ei lindista, kuna homme ei saa filmi kokku monteerida kuna ronimas, aga tema nõudva palumise peale ma siiski andsin alla... ta monteerib mu filmi ise kokku.. juhuu...
täna olen jooksnud ja hypanud ringi nagu peata kana... lihtsalt niisama.. lihtsalt kuidagi hea tuju... ja nyid olen ma täis kama... jah... ma siin päris tihti söön kama... kõikidele teile, kes te ytlete, et välismaal on pea võimatu kama teha, siis te eksite. ostke maitsestamata jogurtit, lahjendage seda piimaga ja lisage kama.suurepärane!!!

eile pärast tööd läksime Maarjaga RhydyCari. 30 mintsa jõusaalis ja 1,5h mullivannis ja saunas...mmmm pärast ei suutnud kuidagi end BellyDancingus liigutada... Ja eile tekkis mul Grazy idee...29.aprillil toimub Dance Showcase. Ja meie tahtsime siin ära õppida Barry White Ally tantsu...lihtsalt niisama, aga nyid meil on veel suurem motivatsioon seda õppida. Maaike on käpp ja kõik meie ka... nyid veel vaja Yann ja Mirco ja david nõusse saada... see saab naljakas olema...

Ja homme on valentinipäev. Siin eip tähistata sõbrapäeva jama... ja täna Barbara ytles, et Scott plaanib Agatale saata suure kimbu lilli. Paganama vahva!!! Meie aga ostame endale paar pudelit...

LUMI

Siin Piiix otse Information Shopist. Kell on 12.20 ja Merthyr Tudfil on mattumas lume alla. Councilist edastati just teade, et koikidel tootajatel on lubatud koju minna, va need, kes elavad kesklinnas. 1h tagasi peatati bussiliiklus. Preguseks hetkeks ei soida ka enam rongid. Autod liiguvad kiirusega 5km/h. Inimesed on noutud. Hetke andmetel pole ilma paranemist oodata nii et... let it snow... Mina istun Digilabis ja hoian end olukorraga kursis. Kohe peaksid joudma lumised Mirco, Agata ja Barbara, et kontakteeruda interneti kaudu maailmaga.
Koht laks tyhjaks... lahen viskan kardulad ja halkklihasousti mikrosse ja pean yksi lounat, sest ma ainuke kontoris... wuhuuuu
I Just Love Snow!!!

Pladdy friiizin'

Nii palju siis meie ilusast keavdest siin... täna ommikul oli -3 kraadi kas teate... ja just lugesin kirja staffile, kus teatati, et lumi on tulekul ja kui teil ei ole võimalik homme tööle ilmuda, palund andke sellest kõrgematele teada... mis nalja... kui omme ongi lumi maas, siis mina kihutan meie mäest sajaga alla... iihaaa...
aga täna ma veetsi pea terve oma päeva ronimiskeskuses... mu käed on nagu makaronid... alhuses sirge sein, päerast juba natsa raskemad... päris mitmel korral ma lõppu ei jõudnud sest käed olid paganama läbi omadega... nad siis kõik ikka karjusid seal all... tyybid said hullult naerda... ma olen ainuke naisooesindaja seal... ja siis nad nokkisid mu kallal... ja ma ainuke, kes pole sellega enne tegelenud... aga paganama lahe on... käes on rakud ainult. nyid ma hakkan jõusaalis kätele kah tähelepanu pöörama.
tund on jäänud veel siin ja mul on hullemad kylmavärinad. 3 tegelast istuvad ka siin ja yks ei suuda kuidagi oma suud kinni hoida... mul hakkab kannatus juba katkema...
ahjaaa...
eile õhtul tegin siin kõikidele InfoShopi poiskadele Wiiga poksimises ära... isegi treener Damianile... jebedijeee... Damian tegi ettepaneku pärast tööd puppi pindile minna. me siis läksimegi... oi seda nalja... meid Maarjaga tembeldati lesbideks ja Agata on miss Scott... yhesõnaga Damianiga kisub alati kõik kuidagi väga nilbeks... ja Maarja aitas ka kõvasti kaasa sellele...

yritan veel tunnikese siin mööda saata ja filmid alla laadida, siis lähen võtan kodus kuuma vanni...

Hairdresser Piiix

Esmaspäeval avastasime Maarjaga Merthyri shopinguvõimalusi Retail Pargis natsa eemal mäeotsas. Lõpuks saind endale mägironimiseks sobovad pyksid ja muud staffi ka... Õhtul BellyDancing... ei no eriline rivitrenn... Seekord ta ise miskit ei näidanud, vaatas ja karjus ainult... tsiisas kus oli tehnika... käigu pealt jimmy jne. ma ei saa niisamagi sellega hakkama... huhh. aga vahva. Läksime koju ja pidin Maarjal juukseid värvima... selliseks tumedamaks blondiks... ja siis istus Mirco meil ja ta li yritanud endal ise juukseid lõigata, mis aga väga hästi ei õnnestunud ja palus, et ma ta juukseid lõikaksin... See oli omaette nali. ma pole masinaga lõiganud enne ja tal on ju yks lokk ka peas... võtsin kogu oma jullguse kokku ja tegin ära, sest hullemaks enam nii kui nii minna ei saanud. Maarja juuksed on kergelt hallikad täna... ja nyid ma siis siin mötlen, et peaks yleval väikeses toas oma salongi avama... hahaaaa

kell on 4 ja kella 5st peaks Damian ja Helen tulema. Istuma Maarja ja Agataga infoshopis. Tegin natsa powerpointi esitlust, aga ega palju eip viizinud. Peaks kirjad äralõpetama ja posti panema...
Les on ikka veel haige ja meie Nataliega istume ja mötleme kui paigast ära siin asjad on... mõeldakse välja uus systeem, aga staffi selleks pole... noored on ka segaduses ja ei saa enam pihta, millal me avatud oleme ja millal mitte...

aga täna igatahes oleme...

Save the Child...F*** Me!

Ma poleks uskunud, et Rugby võib nii paganama huvitav olla. Algasid 6 Nation’s mängud Rugbis (Wales, Scotland, England, Ireland, France & Italy) täna oli Wales vs Ireland. Me jäime nii 30 mintsa hiljaks, sest teadsime, et see algab 4, aga hoopis 3 hakkas. Meie pubi oli puupysti punasärklasi täis. Leidsime suure ekraani all istumiskohad ja jälgisime väikesest telekast. Meie ees istusid 3 fänni. Mehad oma neljakymnendates ja naine. Ohh jahh… vat see oli Push up... Maarja ytles selle peale: rinnad enam ei mahtnudnud kõhu peale, siis tuli yles poole nad lykata. Enivei. See mäng oli eritu huvitav. Ma alguses läksin niismama seltskonna pärast ja ikkagi Wales jne. Aga pärast 10 minutit närisin ma klaasi ja karjusin Go Wales!!! Tänu Davidi ja Mirco seletustele sain ma mängule ka pihta... kaotasime 9-19. Järgmine laupäev jälle.wuhuuu...
Sunday Dinnerit tegi seekord Maarja Azuu.... jammi. Ma sajaga nautisin... ja pärast sefiir vaarikate ja viinamarjadega. Kõigil oli sefiirist paha ja siis me yritasime põhjast käsi ja lusikat kasutamata marju kätte saada – Agata nägu oli eriti sefiirine, Maarja viskas uusi viinamarju peale ja minu keel ei olnud parimas vormis. Siis maitsesime homemade tsibuviitsat (miski eriti kange ploomidest tehtud jook Tsehhist) jakk ma siia maani tunnen seda maitset suus.
Ja lõpkokkuvõtteks leidis Maarja T-särgile uue lause... Kui enne oli: Save the Tree, Eat Beaver, siis uus on: Save the Child... F*** Me!!!

Järjekorde nädalavahetus on yheteistkymnesse jõudnud ja ma lõpetan oma veini 7upiga. Ma pole vist viimase aasta jooksul nii palju naernud kui nende viimase 2.5 päevaga. Õnnemolekulid mu sees said laetud. Nyid ootavad nad vaid kolme nädala pärast aset leidvat lõppviimistlust.

The Rising Sun

Ja ega sellega veel 2. veebruar ei lõppenud. Päev ja õhtu olid tõestuseks mu mõttetele 2. oktoobril – seilkused, hullud ideed, ole valmis kõigeks!!! Väljusin kahest kontorist, panin päiksekad ette, aga mitte selleks, et peita kurbi silmi... nii oli lihtsal hea. Juba mitmendat päeva oli harjumatult soe ja päikeseline – nagu eesti kevad. Kõik tundus korras olevat. Kuid mitte niisama ei lahkunud ma töölt nii vara – muidugi oli reede, aga plaanisin teha väikese shopingu ja siis RhydeCary jõusaalu, sauna ja mullivanni minna. Jah plaanid on head. Shopingul ma köisin ja kui olin teel RhydeCari seisatusin äkitselt ja mötlesin: kell on pool 4, 1 h jõusaali, 1 sauna ja mullivanni… st 5.30 kodus… nääää keerasin vasakule ja läksin tescosse syya ostma, siis jooksin bussi peale. Tegin spagette hakkliha-ananassi-tomatisupi kastmes. Jammi. Maarja tuli ka koju. Telefon helises – Maaike: ma kuulsin, et pidu pidi olema kusagil, Yann rääkis. Mina naersin. Jahh, Mirco kutsus meid oma ja veel mõne firma peole.(muuseas Mirco oskab ka heal ajal helistada – ykspäev kui ma bussis, eksinud ja paganama närvis, teine päev kui olen proovikabiinis ja yritan riideid selga saada:S) aga jah. Me siis yritasime Maarjaga Agatat veenda, et ta ikka võiks Scotiga välja minna. Ta otsustas koju jääda. Mirco ja Yann pidid meid 6.45 peale võtma aga, nagu tavaliselt jõudsid nad siia 7.30. Maaike sõitis rongiga Merthyrisse ja korjasime ta Tesco eest peale ja sõit võis alata. Tsiisas kus hakkas nalja saama. Maaike rääkis Audreist ja nende elust ja konfliktidest Cardiffisja siis oli hullem kalts – heas mõttes. Ja Mirco avastas, et ta täpselt ei tea, kus kohas see pidu toimub. What a surprise!!! Teel Carfillisse tulid jutuks hullud ideed, ning otsustasime uuesti päikesetõusu vaatama minna. Seekord kusagile läänerannikule. Aga enne party! Yann ei teinud vahet sõnadel Pleasure ja Leasure Centre. Oumaidoog, kus sai naerda. Kõigepealt läksime muidugi valesse majja, siis leidsime õige ka yles. Ei olnudki väga palju inimesi. Cider with black and lauda. Disco ja band. Kui mina kujutasin ette meie kohaliku bandipidu nö seltskonna tantsudega, siis see oli hoopis miskit muud. 4mehe band, trummaril 2 hammast suus, laulja must ja päikeseprillidega ja teised kaks ei näinud sugugi nooremad välja kui 50. Muusika oli väga rokk. Aga meie muidugist ikka rokkisime sajaga seal. Pidu lõppes 11 ajal ja me ei valmisanudki Mircole piinlikkust, sest ta boss oli öelnud, et me vahvad ja oleme oodatud ka järgmistele yritustele. Sõitsime kodu poole, kergelt svipsis, kõht paganama tyhi. Siis tuli Yanni õhtu nali: Save the tree, eat beaver. Muidugi prantsuse keeles. See beaver tuli seepärats, et raadiost tuli Atomickitten. Sealt läks kõik edasi ja beaver omandas uue tähenduse. Tsiiisas. Lõpuks jõudsime Merthyrisse võtsime Chicken Officest(nagu Yann ytlses) keababid ja sõitsime koju. Barbara ja Agata istusid yleval ja imesid piipu. Ssöime,kell lähenes kahele. Mirco jäi oma tavapärases kohas (köögi diivanil)magama. Mis edasi??? Otsustasime kõik 2 h magada ja siis sõitma hakata, et päikesetõusuks läänerannikule jõuda. Minu toast sai suur voodi – 3 madratsit põrandale ja hääd und. Mina und ei saanud. Keerasin yhelt kyljelt teisele ja juba oligi kell neli ja ma sain pysti karata ja kõik yles ajada. Keegi enne voodist eip tõusnud kui Mirco yleval ja kõik tahtsid klaasi vett. Maaike piserdas Mircot veega. Ei miskit. Siis ma yritasin teda yles saada... oumaidoog... lõppkokkuvõtteks istusin põrandal ja kysisin kysimusi nii kaua kui ta ennast põrandale põlvili keeras ning end lõpuks pysti ajas. MINEK. Ihaaa... termosega kohv ning 2 tekki ja magamiskott kaasa. Seekord valmistusime kylmaks. Aga ega meie teekond kaua kestnud. Olime nii 15 km sõitnud, kui pärast järjekirdset ringteed tegi auto imelikku häält – kumm puru. Mida veel? Middle of nowhere & 5am... tahavararatast polnud ja kõik garaazid ning muud sellised kohad suletud.Mirco helistas infosse ja kysis AA numbrit – ta unustas lisada sõna CAR. Me komekesi taga peitsime pead teki sisse ja irvitasime ennast pooleks. Yann ytles vaid: we can stay here and have a little nap. Nääää…. Merthyri tuled siiski paistsid veel. Jala v takso selles oli kysimus? Jala. Maarja ja Yann panid endale tekid ymber, Maaike sai magamiskoti, Mircol oranz helkuritega vest ja minul lihtsalt jope hakkasime koju jalutama. Öö oli paganama kylm võrreldes päevadega. 3bätmänni ja 2 niisama kahtlast tyypi 5.30 hommikul jalutavad kiirtee ääres. Juhuuu… Gurnose silt. Ja siis tuli hommiku nali. Pood – The Rising Sun… Meil ei olnud yldse naljakas… Kesklinn. Nägme busse, aga jäime oma omast maha ja siis jalutasime kõikidest peatustest mööda. Silmad kinni, väsind, natsa kylmunud jne. KODU ja kell oli 7.45. kõik vajusid meie suurde voodisse. Aga und ei olnud ja paganama naljakas... Yann tahtis magada, aga meie ei lasknud. Mirco rääkis oma nalju. Maarja & mina kysisime iga 2 mintsa tagant: Yann, mis teed??? Jutt keeras täiesti ära...Ta vist oli natsa kuri. Lõpuks jäime kõik magama. Ma tein 10 ajal silmad lahti ja hull tuju oli. Läksin poodi, sest vetsupaberit polnud. Ja siis tagasi voodisse. Ja siis hakaks jälle mingi beaveri nali pihta. Milline seiklus. Laupäeval hoolimaa kõigest kõik lahenes: Mirco sai pärast suuri pigutusi ratta vahetatud ja Maarjal oli date Cardiff Bays... Go Girl!!! Päikesetõus jäi järjekordselt nägemata, aga kolm on kohtuseadus, kas teate... Third time, the luckiest!!!

4 kuud

2.oktoober
Piiix arkas yles poole nelja ajal hommikul, et kella kuuest lennujaamas olla. Hiiglaslik must kohver, vaike roheline karmoshka kohver & lappar. Tallinna lennujaam oli rahvast tais. Mingi Saksa lend canceldati...Ja misyllatus... Helen jalutas hommmikul kella kuue ajal lennujaamas :S nii armas temast... natsa aega mooda ja Elts ka kohal.aaaa... ja siis oli see saatuslik aeg katte joudnud... Piiix vottis jalast papud, eemaldas pyksirihma ning astus labi turvavaravatae. Samal ajal kui ta end teispool turvavaravaid riietas joudis kohale ka Gertu ning saatis paki!!! Adios Eesti. Ta seisis ja vaatas aknast saabuvaid ja lahkuvaid lennikeid ja pisarad voolasid mooda poski alla. KAs onnest voi kurvastusest? Tunni parast seikles ta juba Stocholmi Arlanda lennujaamas. Parast 3 veedetud tundi istus ta British Airlinesi lennukis ning oli teel Londonisse. Heatrow lennujaam. Musmiljon inimest ja Marjamaalane nende seas.
2.november
Piiix kohtus Infoshopis Lesley ja Elizabethiga. Strikers Rugbyclub. Ettevalmistused ohtuks Talent Showcaseks. EVS punt tuli vaatama ja sel hetkel sai Walesis karmoshka kuulsaks. Ohtu tais tasemel perfomanceid... (Y)
2.detsember
Paeval soitsid Agata, Maarja ja Barbara Cardiffisse. Piiix lesis voodis ja ei ilmutanud erilisi elumarke. David oli kusagile kadunud. Xenias Leaving party... ta soitis aafrikasse. Piiix aga ronis voodist valja vaid tee tegemiseks ja vetsus kaimiseks. Vaadatud sai rohkem kui 7 filmi ja joodud roohkem kui 15 tassi teed meega... Piiix oli haige!
2.jaanuar
viimased jalutuskaigud Maarjaga edinburgis ja postkaartide postitamise aegg. Ohtul istus Piiix istus bussijaamas. Tema vastas lahe tyyp, varvilise mytsiga ning yritas naistega juttu teha. Vahetasid elamusi Edinburghi vaatamisvaarsustest ning uueaasta pidustustest. Piiix ei tundnud ennast just eriti hasti - iga viie minuti tagant nuuskas, silmad valutasid, nagu ohetas ja ees ootas 10h bussisoitu Londoni.
2.veebruar
Piiix istub Digilabis. valjas paistab paike. kell on 1. Piiix lopetab, laheb jousaali ja sauna ning siis koju. Ohtul Mirco ja companiga Mirco firma peole... ja homme on laupaev

4 kuud seljataga ja tunnen, et oleks oige aeg korra kodus ara kaija ja naha, et koik on ikka omal kohal ja siis siia tagasi tulla. On olnud paremaid ja halvemaid paevi ja paevi, mille voiks yldse ara kustutada. Pole vahet, kas oled Eestis, Walesis, Argentiinas, Jaapanis voi Austraalias - alati on kergemaid ja raskemaid hetki. Elu on kord selline ja minu elu siin on... wicked...