andsin endast kõik...

Kell on 21:11 ja ma istun ikka veel kontoris... 30 mintsa pärast läheb mul buss ja mõtlesin, et kirjutan veel enne minekut miskit. 2 hullumeelset päeva on seljataga.
eile täpselt keskpäeval läks asi hulluks. Maaike helistas ja ytles, et nad vajavad projekti veel yhte maad (bändi). mina helistasin kohe Mailile. Ytles, et saab. Siis yritasin leida organisatsiooni. Tundus vähe utoopiline, aga ma yritasin. Eile uurisin poole ööni projekti ja tingimusi. Hommikul enne 9 korraks kontorisse ja postkasti. EstYesil on käed jalad tööd täis. hmm... Margit (I) Olin päev läbi mägironimiskursusel, vaatasin pilte Argentiinast, Shotimaa ja Walesi mägedest, õppisin sõlmi tegema ja olin niisama ainuke naissooesindaja seltskonnas. Tagasi kontorisse. Võtsin Margitiga yhendust ja kirjutasin lahti projekti kolmadat osa. Teele saadetud. Vahepeal avasime Drop Ini. Johniga kahekesi. isegi rahvast oli. Tgelesin siin Newsletteriga mõned tunnid. Sain valmis ja välja prinditud. Maaike kysis sõidukulude kalkulatsioone eestist Walesisse... tsiisas kraist... tehtud... Sain Margitilt vastuse. Tõlkisin tekstid inglise keelde, sain osalejate nimed ja vanused panin kõik kokku ning panin Maaike poole teele. Mina tegin mis suutsin. nyyd on vaid istuda ja oodata. Tõesõna loodan, et projekt saab rahastatud... homme läheb kogu värk British Councilisse.
Maarja ja Agata on Mircoga Newpordis mingit etendust vaatamas ja Olel kylas. Nad jõuavad alles öösel tagasi. Kui ma kuangi koju jõuan, siis kukun. Peale selle pole ma viimased päevad korralikult söönud ka. Pole aega olnud. Homme saame raha... yess... juba laupäeva öösest olen elanud 1 paundsiga...ja tänaseks valitseb kylmkapis täielik tyhjus...
laupäeval oli Barbara synnipäev... istusime meil Elli tuli kylla ja Scott 22 (Barbara töökaaslane) tuli ka. Sõime Pizzat ja viinaarbuusi ning jõime veini. Ning keskööl lõpetasime Kooleris, sest Scottil oli auto... ja seal mu viimased 5 paundsi kadusid... aga hea oli tantsida... ja see vist mu mu mustast august välja tõigi...
jahh mustast august... viimane kuu on olnud emotsionaalselt kõige raskem. tõsine võitlus iseendaga, aga algas uus nädal. kõik muutus helgemaks. Nyid vajan ma veel yhte pikka und ja teadmist, et projektiga on kõik korras ja Newsletter saab homme välja prinditud... siis võtan kuni järgmise nädalani aja maha. kogun end natuke. esmaspäevast hakkan 100% EVS workShopiga tegelema. idee on olemas. nyid vaja veel natuke nõuandeid kuulata, kuupäev määrata ja kogu kompunn ära korraldada.
nyid lylitan arvutid välja, tuled surnuks, uksed lukku, bussile, jalutuskäik koju. tõmban teki kurgunu ja loen enne magama minekut: Kui minu kulutada oleks 52 miljardit krooni EL abiraha, kuidas ma seda kulutaksin, et teha Eesti 10 aastaga Euroopa mastaabis rikkaks Riigiks - By Mattias Sonnenberg.

kui teie aga avastate, et mina pole siia midagi pikka aega kirjutanud, siis tasub alati vaadata www.mnyy.blogspot.com
hääd lugemist

By Mattias

"Inimene on nii siga kui tall olla lastakse" ja sõna "siga" võib asendada sõnadega veel... Inimene on nii...laisk, valelik, ekspluateeriv, jne. kui tal lastakse olla. Rohkem suunatud ajaloole ja kus poliitikud teevad igasuguseid sigadusi ja mida rohkem neil lastakse teha, seda rohkem nad ka teevad. Kuid ka meile enestele. Kuid jah tihtipeale inimene on laisk. On väga osav kohustustest kõrvale hiilima. Kuid samas oleneb ka iseenesest, kui laisk Sa lased iseendal olla. Nii et ma saan iseenda eest seista. Olla või mitte olla laisk. Selles on küsimus. Üldiselt ma ei taha olla, iseenda pärast.

Kuid vaieldav vahelõik: laiskus on väljaloendatud juhtumil kui on tegu tugeva stressi või depressiooniga - see moodne tänapäeva haigus, mis minuarust saab vaid tekkida linnas, kus kõik tuhiseb miljoni kiirusega ja kui teed mõttepausi, siis küsivad isegi Su lähedased, et kas oled lolliks läinud, et siin mõttepausiga aega raiskad. Kui depressiooni patoloogiasse minna, siis depressioon ei huvita tegelikult aeg, koht, vanus ega ükski muu asi ja ta suht vilistab igasugusele loogilisele mõtlemisele. Kuid linnas on tal soodsaimad kasvutegurid, kuid vajab nagu mingit tugevamat väetist. Aga stress - see on selline igapäevane liputaja, eriti lokkab veel sellises tänapäeva mullas mis on väetatud raha, savutuste, uhkeldamise ja palju muude asjadega.

No mida iganes...tegelt suht vahet ei ole, sureme ju üldiselt kõik ära, nii et ela ja lase teistel ka elada, milleks näägutada pisiasjade pärast ja ajada juuksekarva lõhki. 10 miljoni aasta pärast pole sel tähtsust. Ela hetkes, armasta ennast mitte egoistlikust seisukohast ja õpi teisi austama, neist lugu pidama. See on samm edasi, et 10 sajandi pärast võiksid inimesed tingimusteta armastada teisi nagu iseennast.

Vastuseks...

SAmal ajal kui Sina oma tube vahetad seal... istusin mina inglise keele tunnis ja sõin Maarja kypsetatud kaerakypsiseid, mis mekkisid imehästi. Mulle võib see iglise keel veel nii meeldima hakata. jebedijee.... tund läbi sukeldusin herbal teega ja õudukatega oma tuppa. Vastupidiselt Sinule, on minu tuba jälle tyhi. vaid Banny lesis voodil ja ootas filmi. Film oli päris kriipi kui aus olla ja vahepeal pidin toast väljas käima, et näha, kas kõik on majas ikka elus. Maarja käis ka mind vahepeal oma joonistatud ymbrikutega lõbustamas. Ta on ikka lahe, mis ma oskan öelda. Aga lõpuks jõudsin ma filmiga lõpue, mis siis et vaatsin seda läbi Banny kõrvade. Jah... läbi kõrvade on päris hea õudukat vaadata.
ja tavaliselt normaalsed inimesed magavad öösiti - nii ka mina yritasin magama jääda. Yle pika aja jälle ma voodis... paar viimast päeva olin veetnud yleval kapis...
ja magama ma jäingi!!!!
kas oled rahul?
loodan, et Su orientatsiooniseiklused lõppevad hästi ja avastad uue enda!!!

nii juhtub ainult Kätliniga...

No nii on esmaspäeva öö ja passin oma toas!!!!! OI OI OI
Ei tegelt kappasin 317st 315 ...mu toakaaslane Marit magab armsalt ja ma jälgin tema värelevat alahuult.. ma olen nii üksik...üksikute ööd on pimedad ja üksikud.. suures maailmas on hea omada sõpru....järelikult...miks pole mu mailboxis kirja PIIXULT AHHH? Mida tähendab?
Aga tea seda viimane kuu on olnud pöörane, siiski siiski elan veel ..jõudsin suitsetamisega algust teha..tubaka tooted on halvad!!!!... räägivad kõik...aga ometi tõmbavad...igal hommikul oma esimest sigarit kimudes, hakkab mu pea tuikama, käsi väriseb veidi ja kohe kohe kohe läheb ka süda pahaks...seda ropult....nii et jätan maha..
Koolis on jama..ma pole ikka saanud seda õiget hoogu..homme esitan lõputööteema " Seiklusturismi areng EESTIS"...see on hea põhjus Pompu endale juhendajaks sebida, hähh kui kunagi talt küsida julgen
Mehed...minu üks meestest lahkub..Keijo..varsti lahkub teine Heinrich...mis mulle jääb????...TORMI....super, sest meil tormiga on teema ütles Heinrich; kui me Maie ja Arku juures olime...meie Seisime fakti ees ja Värisesime....TA-Heinrich on oma aju viimase jupi ära suitsetanud!!!
Me hoiame pöialt, et ta suudaks siiski leida juhtmete otsad ja ühendad need..tappa see lühis.
Naised...hähh still suudan ma clubides naisi rebida..mitte, et mina neid otsiks...vb ongi asi selles, et iga kord lähen sinna väikse mõttega...äkki on seal mõni kompu....see nv plaanin minna daamisi tsekama..järelikult saan järgmise esmaspäeva öösel kriblada oma põnevast ööst ja orientatsioon põigetest..mitte, et ma ilma oleks....mu toakaaslane peaks kartma...uuu..ta on nii rahulik..rind muudkui kerkib ja langeb.
SEE on palju parem..JAH me võtame Heinciga viimast...hmmmmm
JA sina TIINA LAURI, mida teed sina esmaspäeva öösel??

No nii…pärast kui olin neljapäeval kontorist minema läinud pidasin tihedat kõnevahetus empsi ja Raivoga. Lõppkokkuvõtteks ostsid nad uued piletid ja istusid 19.30 Londonist bussi peale, et siis õnnelikult siia jõuda. Istusime Maarja & Agataga ning vaatasime Sex & City teist hooaega. Vahepeal tuli aga Mirco. Me ei lasknud sellest end häirida. Maarja läks tegi ukse lahti ja tuli hyppas kohe voodisse tagasi, vaatamata, kes ukse taga oli. Mirco tuli jälle oma filmitehnika kohvriga. Kui me lõpuks lõpetasime, seadsime kodukino yles ja hakkasime Interpreti vaatama. Eriti kaua ma seda nautida ei saanud, sest les ilmus ukse taha ja kihutasime Cardiffi. Väljas sadas vihma ja buss pidi 20 mintsa hiljaks jääma. Istusime lossi värava taga autos ja vaatasime yle tee levatesse akendesse. Kõik mehed ja yks naine. Yritasime välja nuputada, mis asi see seal selline toimub. Äkki sõitis ukse ette mini- naine roolis. Maja uksest astus välja mees, istus autosse, 180 kraadine pööre tagasu ja läinud nad olidki. Äkki avastas Les, et yks mees on väga ta nõo mehe moodi... hmmm... ja siis tuli alla mini seelikus naine ja mobiil kõrva ääres – samal hetkel Lesi telefon heliseb... oh see oli kummaline. Aga Paul kontrollis lihtsalt, kas meil on kõik kontrolli all... ja vahetult pärast seda heliseb minu telefon ja Raivo kysib, kus Bristol on – nii 50 miili kaugusel. Natukese aja pärast oli toru otsas bussijuht ja tuli välja, et nad oleks pidanud ymber istuma, aga läks tiba teisiti. Diil oli siis selline, et Bristolist hakkab buss sõitma empsi ja Raivoga Cardiffi poole ja see sõiduk, kus peal nad oleks pidanud olema keerab otsa ymber ja hakkab vastu sõitma. Kell lähenes keskööle... Mõistus sai otsa. Otsustasime end natuke jäises tuules ja vihmas värskenada... jalutasime BurgerKingi ja jõime kohvi.Veel 45 mintsa autos ja buss jõudis lõpuks kohale. Pärast 2.5 h veetmist Cardiffis jõudsime kõik õnnelikult kahe ajal koju. Les pidi hommikul 6,20 tõusma ja kella 9 oli tal täiesti cräpp miiting. Kahju tast. Samal ajal sõitsime meie Breaconisse. Fantastiliselt hubane ja armas linn... mäed ymberringi...mmmm...nautisime täielikult:P

Kas toesti lumi???

Hommikul arkasin ma selle peale, et tuul soidutas meie prygi ja resaiclingu kasti mooda no' esihoovi ringi. Kell lahenes kaheksale. Votsin jalad alla... ja triikisin voodipesu... wauu. Selle aja peale arkas Maarja kah yles. Tahtsin muna praadida, aga minu kahjuks ei oolnud kylmkapis yhtegi muna. DAmn.aga rostsai kais ka. ja siis mis mina kuulsin raadiost... pohja sotimaal sajab lund. kas ka meil on lootust??? istun tool ja luristan oma suppi kui Alistair tuleb ja ytleb, et jargmine nadal on siin lund oodata. ma vist lahen hulluks ara siis. aga kohalikud sellest kyll vaimustatud ei ole. neil elu seisab. mitte miski ei toota ja tavaliselt kaasnevad lumega ka elektrikatkestused. ja siis Sheila, Alistair ja Lesley raakisid kuidas neil lumised ajad siin moodunud on... et soita nii paar miili toolt koju vottis Lesil aega 2h. Ta vist lykkas autot edasi. minul ei olnud muud teha kui naerda. Koige parem nali oli Lesi vanaemaga. Oli siis lumega neil kunagi elekter ara lainud... ja Lesi vanaema vaatas valja ja nagi bussi ja imestas: miks bussides on elekter, aga neil ei ole.ha haaa...ja siis jagati neil aegadel siin piima ja leiba inimestele.kummaline. ma toepoolest tahan, et see lumi maha tuleks siin:P
aga empsi ja Raivo lend hilines... maandumisega oli probleeme. Londonis on vist kah tuul. Siin on igatahes maruvahva. Istusin oma offices ja motlesin, et need aknad lendavad iga hetk eest ara...siiani on veel ees. aga tana ma olin eriliselt asjalik... sain mingid appointmendi formid ja cardid lopuks ometi ara disainitud. nyid nad lahevad Chrisile ja siis ta nii kui nii otsustab, et need ei sobi. ja sidusin end kahe projektiga ja loodan, et neist saab asja ka...ja siis veel pean kiiremas korras workshopi korraldama vabatahtlikusest ja UNA-st ja koigest sellest... aga inspiratsioon pani vehkat...
Koik on officest ara lainud ja ma peaks ka minema. telefoni top upima, muna ja piima ostma... tavaliselt on nii, et kui meie Maarjaga ei osta, siis ei osta keegi yhiseid toiduaineid... hmmm...
aga veel... ma tegin algust oma juuksurikarjaariga... esimene loikus tiba ebaonnestus ja loikasin Maarja kuklasse augu, aga yleeilseks oli see valja kasvanud ja Maarja oli andestanud mulle. Yleeile oli teine katse... seekord tahtis ta tiba jarku. ja siis ma nyisisin ta juukseid Venusega. paris lahe on. Parem kui eelmine kord. Ma arvan, et Venuse reklaam peaks sisaldama juukse loikamist... sest toepoolest see on klass omaette...
nyid sai aeg otsa, sest poed pannakse siin nii 5-6ajal kinni nii et mul oleks targem minna...
aga tana ohtul saab kohukesi, viru valget, eesi kohvi, LMi, mett ja koike muud paremat kodumaalt... eks paistab kuis empsi ja Raivo seklused Tln-London-Cardiff-Merthyr marsruudil loppevad:D

Hommikul sadas tavapäraselt vihma ning hommik tundus rohkem õhtuna... kahtlaselt hämar ja hall. jooksin bussipeatusesse, sest nagu tavaliselt, siis ka täna hommikul ei suutnud ma enda aega õigesti planeerida. Ei jäänud maha. 35 muutis emaspäevast oma routi ja 41 enam ei sõida... nyid peab Asdasse kas jala või kesklinnast minema... Just selle ilma pärast tõmbasin selga oranžid riided, et natukenegi päeva värve tuua... aga see keha nende riiete sees ei ole sugugi värviline... rohkem tuletab meelde kummitust.
Sukeldusin Digilabi ja andsin kõik oma töö Leele (mingi kolledzi tyyp, kes teep praktikat siin) heh... aga teadse mind - kui mul on ettekujutus, milline asi peab olema, siis ta lihtsalt peabki selline olema... oeh... ta susserads yhesõnaga lehe kallal. kui lõunale läks tegin kiirelt mõned asjad ymber. ja veel mingi aasta kokkuvõtte nädalate kaupa, sest Chris on kõigil kaelas ja asi hakkab siin tõsiseks minema. Kõik peavad tööd tegema ja mingeid mõttetuid lehti koguaeg täitma. hea, et ta ei saa mind lahti lasta...huhh...
siis pidasin maha jutuajamise Mattiasega olevikust & tulevikust - mõned asjad muutusid tiba selgemaks, teised aga ähmastusid veelgi... ja nyid siis Eva - on ta alles tegelane. Hea, et maailmas leidub selliseid tegelasi.
Elts jõudis ka Makedooniast omadega tagasi- temaga me veel ykskord vallutame selle maailma...
veel on jäänud 10 minutit kui me Infoshopi jälle avame. Damian tuleb jälle oma imelike ideede ja kommentaaridega. Ei tea kas suudan need täna vastu võtta või mitte...aga nyid tuli Helen... ja mina katsun tagasi elementi saada ja oma kummituse nägu väheke varjata...

12.08 istun Digilabis ja kuulen sireene... Akitselt tormavad koik elujooksuga siia akna peal. Ma ei saa jalle pihta mis toimub. Ribid lahti. Poltsei auto sesiab akna all. Naha ei ole midagi. Nat, Alistair & Leanne jooksevad valja. Mina ja Sheila jaame akna peale. Miskit ei toimu. Natukese aja parast soidab ambulance ette. WC st tuuakse valja noor naine, kes ei nae valja sugugi elus. Politsei tuleb prygikastiga. Heroiini yledoos. 10 minutit kiirabi autos... ja auto soidab minema. Reedese paeva action nahtud...

Bussijuhid

Bussijuhid siin Merthyris on täielik komöödia...
Reedel sõidan mina siis Aberfani. Kõigepealt noor, needistatud bussijuht, kes võtab kõik kurvid sirgeks yleval Dowlaises. siis yhes peatuses seisab ta teise bussiga kõrvuti... löövad aknad lahti ja minu bussijuht viskab teist paberikuulikestega. teine tõmbab akna kinni, näitab keskmist sõrme ja kihutab kummivilinal minema. jõuan kesklinna ja istun ymeber. vähe vanem bussijuht. vilistab nii kõvasti, et mul hakkab pea valutama, pidurdab nii järsku, et yhel naisel lendas toidukott mööda bussi laiali, siis lööb ukse lahti ytleb miagi sellele naisele ja kihutab edasi. tema sõidustiil oli veel hullem kui selle eelmise oma. aga õnneks jõudsin ma kohale.
Maarja rääkis, et oli tema, siis ykspäev tööle sõitnud ja bussijaamas pesi yks oma bussi, teine sõiduk jäi ta kõrvale seisma, etgi akna lahti ja yritas juttu teha, esimene seevastu viskas ämbriga vett aknasse ja teine bussijuht ei olnud eriti kiire akna sulgemisega ning sai tiba märjaks.
Siin bussidega liigedes igatahes igav ei hakka... kõik sõitjad on Love -id ja kommentaaridega nad tagasi ei hoia...Barbarale ja Agatale ytles Cardiffi bussi juht pärast end akorraldatud segadust piletitega, et vaadake, et te enam minuga ei sõida...

wii

Ka te teate, mis asi on Wii... mina igatahes ei teadnud enne, kui Damian seda siin demonstreeris. Mingi eriliselt uus Nintendo leiutis, mille sensor tajub liikumis. Ja siin me siis isyusime yleeile Infoshopis, mängisime bowlingut lihtsalt viset imiteerided, tennis, pesapalli ja kõige väsitavam oli boksimine. kõrvalt oli paganama naljakas vist vaadata, kuidas 2 inimest lihtsalt tõmblevad... ykskõik kui maksimaalelt ma ka ei pingutanud, lõi Damian mu nockouti... kõik kehaosad lendasid laiali... DAMN..
Parim osa selle asja juures on aga profiili loomine. Minul on nyid alati selline nõme irvitus näos... isegi pärast nockouti...

Mosambiigi õhtusöök 7.01.07

Meil on tavaks saanud korraldada Sunday Dinnereid, et siis kõik koos maha istuda ja pyhapäeva õhtut nautida. Mirco vabatahtlikult tegi seda pyhapäeval ja mosambiigi stiilis - special riis kookosega, krabid karri kastmes, värske salat lahedate tomatitega, eriliselt põletavad mangolaastud ja tsehhi original lager. Toit viis lausa keele alla... ja siis tekkis Agatškal mõte, et võiks ennustada... ettevalmistused missugused... ja oh seda komöödiat, mis köögis käis... kokkuvõtte on selline, et olen esimene, kes abiellub ja mu tulevik on mõjutatud Mirco poolt... aga siis me jõudsime järeldusele, et Mirco abiellub Mattiasega... ärge kysige, kust see tuli... aga nii ta läks.. igatahes tundsime ennast sellesl õhtul hästi
ja david tuli ka oma kapist välja ja jättis suitsetamise maga ning sööb selle asemel pulgakomme. Oh mis stooorisid ta räekis oma sõbrast Paulist, kes tuli välja on tema saatva organisatsiooni liider. aga olgem ausad see organisatsioon koosneb 5 inimeset. Igatahes Paul on lahe 47 aastane mees, kes ei oska endale teed teha ja ta naine jättis ta maha. Ta abiellus 18 aastaselt ning kolis kodust minema, sest ta tahtis eriliselt valjult muusikat kuulata. kas pole mitte hää põhjus abiellumseks. veel on ta natuke ebastabiine ja yritanud korduvalt ennast tappa. David kahtleb, kas ta praegu yldse eluski on. Kord korraldas ta yhe eriti intellektuaalse õhtu ja kutsus kõiki... David ja ta sõber olid ainikesed, kes kohale ilmusid... kuid siiski keegi ilmus:P ...ykskord tuli neil idee kypsetada ShitCacke... mõeldud, tehtud... visuaalne poole oli väga viis... läksid siis nemad välja ja pakkusid kesklinnas seda inimestele. kahjuks ei oli neil nii palju mõistust öelda inimestele, millega tegu on. sealjuures on ta Imizal kangelane. ta väike sugulane sai jõuludeks ämblikmehe kostyymi, mille Paul endale pärseks laenas ning sõitis Ibizale. ning läks mingile peale, kusjuures see ei olnud stiilikas... no ja nii ta kangelaseks seal sai ämblikmege kostyymis tantsides... pärats kutsuti teda korduvalt tagasi, et shõud teha... mulle hakkas see Paul lausa meeldima!!!
aga selle õhtu soovitused olid: 1.kui yritad peeretada läbi kyynla leegi, siis jäta pyksid jalga... 2. kui tahad kummitust teha, pane enne peeretamist peebi pulbrit taguotsale...

When you yearn for the past –
To re-live it once again
To have a chance to change things
That may have happened way back then…

…Remember that from Life’s trials
We have the chance to learn
To be stronger and much wiser
Throughout each twist and turn.
So, leave yesterday behind –
It has been and gone –
Today has brought a brand new dawn
For you to build upon.
So even if the clouds
Are the darkest there could be
Behind them lies bright sunshine –
Just hang on in there and you’ll see!

11.17 ja ma olen juba 1h tool istunud, aga kohe lahen kodu poole ja kas teate miks?
Sest...
1. 1. jaanuaril otsustasin ma haigeks jaada
2. 2.jaanuari oosel veetsin 10h bussiga Londoni poole soites, voimatu oli magada
3. 3.jaanuaril tatsasime mooda Londonit ringi
4. Ma pole sel aastal kordagi korralikult soonud
5. Londonis sadas vihma ja kylm oli
6. veetsime veel 3h bussiga Cardiffi soites
7. Mirco ei tulnud meile vastu ja jaime napilt Merthyri bussist maha
8. Oobisime Cardiff places ja seal oli paganama kylm
9. tousime kell 8 yles, et koju saada
10. Mul on hullud kylmavarinad, nohu, palavik, koha ja pea tahab kohe plahvatada, koht on tyhi ja riided on mustad, all seisab 15kg seljakott... ja ma olen 2oopaeva peale kokku maganud vahelduva eduga 5h...
arvan, et see piisav, et koju minna...
kohtume uuel nadalal!!!

If you ever want to go abroad
find new friends and learn a lot
make a difference you can't go wrong
don't think twice just come along
so here we are the nine of us
come by plane or train or bus
gathered in the Temple of Peace
UNA made us feel at ease
Cardiff's house is the place to be
if you wanna party or stay for free
hills around and town so nice
Merthyr looks like paradise
work all day with smiley face
think of our lives what we wanna trace
enjoy your time before we leave
make every day like New Year's Eve
IF YOU'RE SICK OF THE POURING RAIN
DON'T GET A WORD THEY SAY
WHAT WE DO? YOU CAN GUESS
WELCOME TO THE EVS!!!