Kas toesti lumi???

Hommikul arkasin ma selle peale, et tuul soidutas meie prygi ja resaiclingu kasti mooda no' esihoovi ringi. Kell lahenes kaheksale. Votsin jalad alla... ja triikisin voodipesu... wauu. Selle aja peale arkas Maarja kah yles. Tahtsin muna praadida, aga minu kahjuks ei oolnud kylmkapis yhtegi muna. DAmn.aga rostsai kais ka. ja siis mis mina kuulsin raadiost... pohja sotimaal sajab lund. kas ka meil on lootust??? istun tool ja luristan oma suppi kui Alistair tuleb ja ytleb, et jargmine nadal on siin lund oodata. ma vist lahen hulluks ara siis. aga kohalikud sellest kyll vaimustatud ei ole. neil elu seisab. mitte miski ei toota ja tavaliselt kaasnevad lumega ka elektrikatkestused. ja siis Sheila, Alistair ja Lesley raakisid kuidas neil lumised ajad siin moodunud on... et soita nii paar miili toolt koju vottis Lesil aega 2h. Ta vist lykkas autot edasi. minul ei olnud muud teha kui naerda. Koige parem nali oli Lesi vanaemaga. Oli siis lumega neil kunagi elekter ara lainud... ja Lesi vanaema vaatas valja ja nagi bussi ja imestas: miks bussides on elekter, aga neil ei ole.ha haaa...ja siis jagati neil aegadel siin piima ja leiba inimestele.kummaline. ma toepoolest tahan, et see lumi maha tuleks siin:P
aga empsi ja Raivo lend hilines... maandumisega oli probleeme. Londonis on vist kah tuul. Siin on igatahes maruvahva. Istusin oma offices ja motlesin, et need aknad lendavad iga hetk eest ara...siiani on veel ees. aga tana ma olin eriliselt asjalik... sain mingid appointmendi formid ja cardid lopuks ometi ara disainitud. nyid nad lahevad Chrisile ja siis ta nii kui nii otsustab, et need ei sobi. ja sidusin end kahe projektiga ja loodan, et neist saab asja ka...ja siis veel pean kiiremas korras workshopi korraldama vabatahtlikusest ja UNA-st ja koigest sellest... aga inspiratsioon pani vehkat...
Koik on officest ara lainud ja ma peaks ka minema. telefoni top upima, muna ja piima ostma... tavaliselt on nii, et kui meie Maarjaga ei osta, siis ei osta keegi yhiseid toiduaineid... hmmm...
aga veel... ma tegin algust oma juuksurikarjaariga... esimene loikus tiba ebaonnestus ja loikasin Maarja kuklasse augu, aga yleeilseks oli see valja kasvanud ja Maarja oli andestanud mulle. Yleeile oli teine katse... seekord tahtis ta tiba jarku. ja siis ma nyisisin ta juukseid Venusega. paris lahe on. Parem kui eelmine kord. Ma arvan, et Venuse reklaam peaks sisaldama juukse loikamist... sest toepoolest see on klass omaette...
nyid sai aeg otsa, sest poed pannakse siin nii 5-6ajal kinni nii et mul oleks targem minna...
aga tana ohtul saab kohukesi, viru valget, eesi kohvi, LMi, mett ja koike muud paremat kodumaalt... eks paistab kuis empsi ja Raivo seklused Tln-London-Cardiff-Merthyr marsruudil loppevad:D

Hommikul sadas tavapäraselt vihma ning hommik tundus rohkem õhtuna... kahtlaselt hämar ja hall. jooksin bussipeatusesse, sest nagu tavaliselt, siis ka täna hommikul ei suutnud ma enda aega õigesti planeerida. Ei jäänud maha. 35 muutis emaspäevast oma routi ja 41 enam ei sõida... nyid peab Asdasse kas jala või kesklinnast minema... Just selle ilma pärast tõmbasin selga oranžid riided, et natukenegi päeva värve tuua... aga see keha nende riiete sees ei ole sugugi värviline... rohkem tuletab meelde kummitust.
Sukeldusin Digilabi ja andsin kõik oma töö Leele (mingi kolledzi tyyp, kes teep praktikat siin) heh... aga teadse mind - kui mul on ettekujutus, milline asi peab olema, siis ta lihtsalt peabki selline olema... oeh... ta susserads yhesõnaga lehe kallal. kui lõunale läks tegin kiirelt mõned asjad ymber. ja veel mingi aasta kokkuvõtte nädalate kaupa, sest Chris on kõigil kaelas ja asi hakkab siin tõsiseks minema. Kõik peavad tööd tegema ja mingeid mõttetuid lehti koguaeg täitma. hea, et ta ei saa mind lahti lasta...huhh...
siis pidasin maha jutuajamise Mattiasega olevikust & tulevikust - mõned asjad muutusid tiba selgemaks, teised aga ähmastusid veelgi... ja nyid siis Eva - on ta alles tegelane. Hea, et maailmas leidub selliseid tegelasi.
Elts jõudis ka Makedooniast omadega tagasi- temaga me veel ykskord vallutame selle maailma...
veel on jäänud 10 minutit kui me Infoshopi jälle avame. Damian tuleb jälle oma imelike ideede ja kommentaaridega. Ei tea kas suudan need täna vastu võtta või mitte...aga nyid tuli Helen... ja mina katsun tagasi elementi saada ja oma kummituse nägu väheke varjata...

12.08 istun Digilabis ja kuulen sireene... Akitselt tormavad koik elujooksuga siia akna peal. Ma ei saa jalle pihta mis toimub. Ribid lahti. Poltsei auto sesiab akna all. Naha ei ole midagi. Nat, Alistair & Leanne jooksevad valja. Mina ja Sheila jaame akna peale. Miskit ei toimu. Natukese aja parast soidab ambulance ette. WC st tuuakse valja noor naine, kes ei nae valja sugugi elus. Politsei tuleb prygikastiga. Heroiini yledoos. 10 minutit kiirabi autos... ja auto soidab minema. Reedese paeva action nahtud...

Bussijuhid

Bussijuhid siin Merthyris on täielik komöödia...
Reedel sõidan mina siis Aberfani. Kõigepealt noor, needistatud bussijuht, kes võtab kõik kurvid sirgeks yleval Dowlaises. siis yhes peatuses seisab ta teise bussiga kõrvuti... löövad aknad lahti ja minu bussijuht viskab teist paberikuulikestega. teine tõmbab akna kinni, näitab keskmist sõrme ja kihutab kummivilinal minema. jõuan kesklinna ja istun ymeber. vähe vanem bussijuht. vilistab nii kõvasti, et mul hakkab pea valutama, pidurdab nii järsku, et yhel naisel lendas toidukott mööda bussi laiali, siis lööb ukse lahti ytleb miagi sellele naisele ja kihutab edasi. tema sõidustiil oli veel hullem kui selle eelmise oma. aga õnneks jõudsin ma kohale.
Maarja rääkis, et oli tema, siis ykspäev tööle sõitnud ja bussijaamas pesi yks oma bussi, teine sõiduk jäi ta kõrvale seisma, etgi akna lahti ja yritas juttu teha, esimene seevastu viskas ämbriga vett aknasse ja teine bussijuht ei olnud eriti kiire akna sulgemisega ning sai tiba märjaks.
Siin bussidega liigedes igatahes igav ei hakka... kõik sõitjad on Love -id ja kommentaaridega nad tagasi ei hoia...Barbarale ja Agatale ytles Cardiffi bussi juht pärast end akorraldatud segadust piletitega, et vaadake, et te enam minuga ei sõida...

wii

Ka te teate, mis asi on Wii... mina igatahes ei teadnud enne, kui Damian seda siin demonstreeris. Mingi eriliselt uus Nintendo leiutis, mille sensor tajub liikumis. Ja siin me siis isyusime yleeile Infoshopis, mängisime bowlingut lihtsalt viset imiteerided, tennis, pesapalli ja kõige väsitavam oli boksimine. kõrvalt oli paganama naljakas vist vaadata, kuidas 2 inimest lihtsalt tõmblevad... ykskõik kui maksimaalelt ma ka ei pingutanud, lõi Damian mu nockouti... kõik kehaosad lendasid laiali... DAMN..
Parim osa selle asja juures on aga profiili loomine. Minul on nyid alati selline nõme irvitus näos... isegi pärast nockouti...

Mosambiigi õhtusöök 7.01.07

Meil on tavaks saanud korraldada Sunday Dinnereid, et siis kõik koos maha istuda ja pyhapäeva õhtut nautida. Mirco vabatahtlikult tegi seda pyhapäeval ja mosambiigi stiilis - special riis kookosega, krabid karri kastmes, värske salat lahedate tomatitega, eriliselt põletavad mangolaastud ja tsehhi original lager. Toit viis lausa keele alla... ja siis tekkis Agatškal mõte, et võiks ennustada... ettevalmistused missugused... ja oh seda komöödiat, mis köögis käis... kokkuvõtte on selline, et olen esimene, kes abiellub ja mu tulevik on mõjutatud Mirco poolt... aga siis me jõudsime järeldusele, et Mirco abiellub Mattiasega... ärge kysige, kust see tuli... aga nii ta läks.. igatahes tundsime ennast sellesl õhtul hästi
ja david tuli ka oma kapist välja ja jättis suitsetamise maga ning sööb selle asemel pulgakomme. Oh mis stooorisid ta räekis oma sõbrast Paulist, kes tuli välja on tema saatva organisatsiooni liider. aga olgem ausad see organisatsioon koosneb 5 inimeset. Igatahes Paul on lahe 47 aastane mees, kes ei oska endale teed teha ja ta naine jättis ta maha. Ta abiellus 18 aastaselt ning kolis kodust minema, sest ta tahtis eriliselt valjult muusikat kuulata. kas pole mitte hää põhjus abiellumseks. veel on ta natuke ebastabiine ja yritanud korduvalt ennast tappa. David kahtleb, kas ta praegu yldse eluski on. Kord korraldas ta yhe eriti intellektuaalse õhtu ja kutsus kõiki... David ja ta sõber olid ainikesed, kes kohale ilmusid... kuid siiski keegi ilmus:P ...ykskord tuli neil idee kypsetada ShitCacke... mõeldud, tehtud... visuaalne poole oli väga viis... läksid siis nemad välja ja pakkusid kesklinnas seda inimestele. kahjuks ei oli neil nii palju mõistust öelda inimestele, millega tegu on. sealjuures on ta Imizal kangelane. ta väike sugulane sai jõuludeks ämblikmehe kostyymi, mille Paul endale pärseks laenas ning sõitis Ibizale. ning läks mingile peale, kusjuures see ei olnud stiilikas... no ja nii ta kangelaseks seal sai ämblikmege kostyymis tantsides... pärats kutsuti teda korduvalt tagasi, et shõud teha... mulle hakkas see Paul lausa meeldima!!!
aga selle õhtu soovitused olid: 1.kui yritad peeretada läbi kyynla leegi, siis jäta pyksid jalga... 2. kui tahad kummitust teha, pane enne peeretamist peebi pulbrit taguotsale...

When you yearn for the past –
To re-live it once again
To have a chance to change things
That may have happened way back then…

…Remember that from Life’s trials
We have the chance to learn
To be stronger and much wiser
Throughout each twist and turn.
So, leave yesterday behind –
It has been and gone –
Today has brought a brand new dawn
For you to build upon.
So even if the clouds
Are the darkest there could be
Behind them lies bright sunshine –
Just hang on in there and you’ll see!