Missing warm BCN summer... Only rain and clouds... Viljandi's thermometer even dind't know during the wkend to show 1 or 2 degrees... strange... but Kristel - Endel brought warm memories to my blue monday & chilly anutumn night... though it's in estonian...enjoy


Teate, reis oli priima - mõnikord olime küll hispaanlaste peale maruvihased - neil ju kogu aeg see manjaana suhtumine. Meie sõnapidajate eestlastena ei saa sellest lihtsalt aru. Aga nalja sai. Teen siis päevade kaupa väikese ülevaate: Kolmapäev - saabusin Bartsasse. Piiix (mu reisikaaslane Tiina, kes tuli Walesist) saabus juba teisipäeval. Kuna me bookisime oma hostelid neti kaudu, ei saanud me üldsegi ühte hostelisse, kuna kõik olid täis. Aga need olid väga lähestikku ning polnud hullu. Kuid nädalavahetuseks ei olnud meil mingit öömaja. Aga kolmapäeval me ei muretsenud veel selle pärast :) Kolmapäeva päeval me saime kokku ühe Davidiga hospitalityclub.com'ist, kes oli nõus meid pühapäevast-teisipäevani enda juurde võtma - ta elas Bartsast 35 km väljas linnas nimega Sitges. Tegime temaga väikesed mahlad ja ta näitas kaardi peal ette, mida me võiksime Bartsas vaadata ja mida teha. Õhtul mõtlesime, et teeme kuskil väiksed dringid. Ja millegi pärast me jõudsime kahte Iiri puppi. Seda viga me enam ei teinud, kuna jõime oma elu kallimat õllet - pint Guinessi maksis 6 euri - saate aru - milline röövimine! Neljapäeval, käisime terve päeva ringi ja õhtul diskole. Päeval me saime kokku ühe teise hospitalityclubi poisi Rogeriga - ta ütles kohe, et ta ei saa võtta meid enda juurde aga ta oli lahkesti nõus meilie kaardi pealt näitama, kuhu õhtul peole minna. Õhtul saime kokku ühe Piiixu hispaanlasest majakaaslase sõbraga - Josepiga - algul ta lubas meid nädalavahetuseks enda juurde võtta, aga siis ta otsustas, et läheb maale vanemate juurde ja säh sulle mägaiverit - olimegi kodutud. Algul tegime kuskil kesklinna urkas väiksed õlled sidrunifantaga ja siis läksime metrooga ühte vanasse tehasehoonesse, millest oli tehtud üli suur kõrts nimega Must Lammas. Ja seal tegime kolme peale kannutäie Kalimutchot. Ma ei tea kuda seda kirjutatakse või õigesti hääldatakse, aga see on vein coca-colaga. Eestis kutsuvad mõned seda Segu 7 või 7 heaven :) Aga pähe ta hakkab, kuna jood nagu morssi - irmus salakaval. Ja siis diskole - ja see oli üks ägedamaid diskenseid, kus olen olnud - sissepääs oli 8 euri, mille sees oli shot + 2 jooki. Muusika oli väga hea - selline pop-rock + hispaania muss. Ütlesin ära kahest öömajavõimalusest :) No on pealetükkivad tüübid. Ja siis kell 5 hakkasime kodu poole kõmpima. Meil ei olnud tegelikult kindlat aimu, kui kaugel meie hostelid võivad olla aga hakkasime siis minema. Sisetunde järgi. Ja peale tunni ajast kõmpimist olimegi kohal. Kahjuks saime magada kõigest paar tundi, sest mina pidin kell 10 ja Piiix kell 11 välja checkima. Ja oh seda valu, mis ärgates meie jalad tegid. Aga ikka oli vaja sõita kuhugile teise linna otsa mingisse kuulsa kunstniku Gaudi parki ja seal mööda treppe tuiata. Ülejäänud päeva istusime kuskil pargipingi peal ja mõtlesime, kus saaks öömaja. Piiix küsis oma hostelist ja loomulikult me saime sinna. Ja isegi minu hostelisse oleksime saanud. Kuigi meie jalad olid täiesti liikumisvõimetud, oli meil ikka vaja õhtul kell 11 minna mingit kebabi putkat otsima ning kui koju jõudsime oli kell pool 1 öösel - ma ei saa aru, kuidas me saime poolteist tundi ära olla, endal jalad haiged. Lambad. Piiix oli eelmine suvi Vormsi saarel vabatahtlike töölaagri juht ja seal laagris olid kaks hispaania poissi - Aniol ja Ricard. Ning nad enne meie reisi olid rääkinud, et saame Ricardi mingisse suvemajja paariks päevaks. Meie jummala õnnelikud, kuid reedeni nad ei olnud enam ühelegi meilile ega smsile vastanud, ning siis me otsustasimei selle Sitgesi Davidi kasuks. Aga siis nad ikka kirjutasid Piiixule, et võite tulla küll ja siis laupäeva keskpäeval me hakkasimegi sinna poole liikuma. Umbes 65 km Bartsast väljas. Kahjuks need poisid ei tulnudki meiega sinna suvemajja - viisid ainult autoga ära. Aga pole hullu. Meil oli kahekesti ka väga lõbus. See 'suvemaja' osutus 3-korruse, torni ning basseiniga villaks, mis oli selles külas vist küll kõige suurem maja :) Ja me olime seal ainult kahekesi + mingi võõras kass, kellelt me saime kirbud. Käisime öösel ujumas ja ka järgmine päev vedelesime basseini ääres - vot see oli puhkus. Jalad said terveks :) Tahtsime sinna veel üheks päevaks jääda, aga meie olime lubanud ju sellele Davidile, et lähme tema juurde pühapäeval. Olime juba teel tagasi Barcelonasse, kui tüüp saatis smsi, et kuna ta käis laupäeval Pariisis Rolling Stones'i kontsertil siis ta on nii väsinud et parem on kui tulete esmaspäeval. Saad aru - oleks me seda enne rongi peale minekut teadnud - no on aferist. Aga tema juurde läksime ikkagi. Esmaspäeval. Ja see oli äge linn ikka, kus ta elas - milline rand ja millised lained! Ja tüüp ostus ka suht normaalseks, kuigi algul oli selline tõsine ja irmus kalli ülikonnaga. Aga kui teksad jalga viskas, siis oli täitsa lõbus sell. Ja viimasel päeval tuli ta naiska ka koju. Too oli veel toredam. Väga sõbralikud inimesed. Küpsetasime neile külalislahkuse eest õunakooki. Kartsime küll, et sellest tuleb mingi jama, aga isegi maitstes osutus üliheaks. Nemad ka kiitsid. Nii et läks õnneks. Aga natuke sellest linnast - Kirsika küsis veel enne ärasõitu mu käest, et kas me sinna lähme. Mina ütlesin et ei tea küll, plaanis pole. Aga kui kohale bartsasse jõudsin, siis Piiix ütles, et me lähme hoopis sinna, mitte Ricardi suvemajja. Ja siis ma lugesin natuke selle linna kohta - pidi olema gay-pealinn :) Ja ära sa ütle - kenad poisid tulid käest kinni tänaval vastu jne. Õhtul läksime linna peale - üks tänav on igasugu baare ja klubisid täis. Istusime siis ühte kohta maha ja tegime kiired kalimuutšod. Ja siis astusime edasi ning ühest klubist tuli selline äge latiino muss ja baaritöötajad tegid sellist tantsu. Ja seal jõime oma elu kallimat mojitot. Aga tants oli vinge. Ja siis meie viimane õhtu Barcelonas - teisipäev - saime tänava pealt flaierid, et toimub bar-crawl - maksad 15 euri, selle eest saad neljas baaris ja ühes klubis tasuta joogi. Ja neid inimesi, kes siis selle ettevõtmise raames sinna esimesse baari kogunesid, hakati siis vedama gruppide kaupa mööda neid kõrtse. Saime nii veini kui tekiilat - pähe midagi ei hakanud - eestlased ikkagi :) Klubi oli kuskil sadamas - igasugu ilgeid tüüpe ujus külje alla. Aga 3-4 ajal saime tulema ning Piiix pidi kolmapäeva hommikul kell 9 hakkama lennujaama poole sõitma. Tahtsin teda nii väga saatma minna, aga ta ei ajanud mind õigel ajal üles ning nii me hüvasti jätsime pimedas ja umbses hostelitoas. Mul oli veel mitu tundi aega. Istusin pargis ja vaatasin inimesi - mingid vanad mehed istuvad terve päeva pargis. Ajavad juttu. Suitsetavad. Siis keegi käib poes ja toob saia ja juust vms. Siis nad söövad. Keegi tuli boroloon madratsiga. Pakkus neile. Nood ei tahtnud. Siis ta pani selle suure rulli põõsasse. Istus ka nende sekka. Jne. Kolmapäeva õhtul jõudsin oma koju õhtul 11 ajal. Ning järgmine hommik tegin rekordi tööle hiljaks jäämises. Vanas töökohas oli mu rekord 2 tundi ja 45 minutit. Uus rekord - 5 tundi. Ma ei ole normaalne :DAga siinkohal lõpetangi oma raporti.